Tõnis Lukas ja ülikoolide rektorid sõlmivad halduslepingu

Rektorite ühisavaldus 22. juunil seoses kõrghariduse rahastuskriisiga. Vasakult Mart Kalm, Toomas Asser, Tiit Land, Ivari Ilja, Tõnu Viik. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) ning avalik-õiguslike ülikoolide rektorid allkirjastavad täna halduslepingu aastateks 2022–2025.

Lepingu sõlmimise järel saavad ülikoolid kätte ka 2022. aasta riigieelarves ette nähtud tegevustoetuse kasvu, mille maht on 5 miljonit eurot. Kuni halduslepingu sõlmimiseni said ülikoolid iga kuu 1/12 eelmise aasta tegevustoetusest.

Samuti jõuab nüüd ülikoolideni tänavu riigieelarvest eraldatav lisaraha 10 miljonit eurot. Raha eraldatakse riigieelarvest tegevustoetusega samadel alustel ning liidetakse tegevustoetusega.

2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.

Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees professor Toomas Asser sõnas, et kõrgharidusse riigieelarvest planeeritavat raha ei ole ülikoolidel praegu võimalik kasutada oluliste uute arendusülesannete jaoks. See kulub varasema alarahastuse korvamiseks, kuid tegevustoetuse kasv annab kindlustunde, et senist rahastamise langust õnnestub pidurdada.

«Loodame, et praeguse valitsuse järgmiseks neljaks aastaks sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste ajal. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5 protsenti SKP-st. Selle taseme juures suudetaks muu hulgas tagada ka üliõpilaste toimetulekuks vajalikud toetused ja laenud,» ütles Asser.

Lukas märkis, et valitsuse kokkulepe toob kõrghariduse tegevustoetuse kasvu 15 protsenti aastas, vähemalt halduslepingu perioodi jooksul. Kõrghariduse riikliku rahastamise kasv tõstab ka kõrghariduskulutuste taseme üle ühe protsendi SKP-st, lisas Lukas.

«Halduslepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku, mis on kvaliteetne kõrgharidus ülikoolides ja mida ülikoolid peavad riigi toetusel kindlustama. Rohkem kui varem on käsitletud õppekeele küsimust. Ülikoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest. Näiteks on halduslepingutes säte, et kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, siis ülikool peab tagama ammendava eestikeelse kokkuvõtte,» lausus Lukas. 

Bakalaureuse- ja magistritasemel peavad ülikoolid tagama eestikeelse õppe ja kui on ingliskeelne õppekava, siis peab olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus.

Ülikoolid peavad välistudengitele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50 protsenti doktorantuuri lõpetajatest peab oskama eesti keelt B2 tasemel.