:format(webp)/nginx/o/2022/10/24/14918625t1h7b81.jpg)
Ehkki Väike-Maarjast pärit Kaija valis põhikooli lõpetamisel valikeksamiks just füüsika koolieksami ning läks pärast gümnaasiumi õppima loodusteaduseid, ei osanud ta ennast õpetajana – ammugi füüsikaõpetajana sugugi ette kujutada. Oma vanade õpetajate kutsel sattus ta aga magistrantuuri lõpus paariks nädalaks kooli asendusõpetajaks ning ei tahtnudki enam lahkuda. Kaija sõnul ei pea õpetaja olema üliinimene ja tema õpib koos õpilastega tänini iga päev.
Kaija tundis juba gümnaasiumis, et teda köidavad pigem loodus- ja reaalained. Seetõttu suundus ta pärast gümnaasiumi õppima Tartu Ülikooli Türi Kolledžisse keskkonnakorralduse ja planeerimise erialale ning läbis magistrantuuri juba Tartus keskkonnatehnoloogia erialal. Pärast ülikooli lõppu pidi temast saama mõne valla või ettevõtte keskkonnaspetsialist.
«Aga elu on täis üllatusi,» nendib Kaija. «Magistrantuuri viimasel kevadel kirjutasin lõputööd ja veetsin rohkem aega vanematekodus. Ühel hetkel sain kõne Väike-Maarja Gümnaasiumist – enda vanast koolist. Nad teadsid, et olen õppinud loodusteadusi, viibin hetkel rohkem kodus ning hädas olles kutsusid mind nädalaks-kaheks appi bioloogiaõpetajat asendama.»
Kahest nädalast sai kuu ning järgmisest õppeaastast oli Kaija seal koolis juba täiskohaga loodusainete õpetaja: «Eneselegi üllatuseks avastasin, et see on töö mis mulle väga meeldib. Viimase tõuke hoopis õpetajatööga jätkamiseks andis see, kui kooli õpilased mind oktoobris hea õpetaja kuu raames ära märkisid. Seejärel läbisin 160-tunnise õpetajakoolituse ning täna tunnen, et olen täiesti õiges kohas.»
Tänaseks elab Kaija abikaasa ning kahe pojaga Rae vallas Jüris, töötab Järveküla Koolis loodusainete õpetajana ning on ka 9. klassi klassijuhataja: «Käesoleval õppeaastal õpetan III kooliastmes füüsikat, loodusõpetust ja bioloogiat.» Ehkki Kaija valis juba põhikooli lõpetades valikeksamiks just füüsika koolieksami, ei oleks ta iialgi uskunud, et on ühel päeval ise koolis füüsikaõpetaja. On ju füüsikaõpetaja inimeste kujutlusis enamasti eakas härra ning Kaija töö tekitab inimestes siiani pigem imestust – päriselt õpetad koolis füüsikat?
/nginx/o/2022/10/24/14918628t1ha05f.jpg)
Muude loodusainete õpetamise kõrvalt jõudis ta füüsikatundide andmiseni alles 2020. aastal: «Olin mitu aastat lisaks bioloogiale õpetanud ka 7. klassi loodusõpetust, mis on teemade poolest sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse. Toonase Järvaküla Kooli füüsikaõpetaja koormus läks liiga suureks ning mulle pakuti ka 8 klassi füüsika tunde. Võtsin väljakutse vastu esialgu aastaks. Nüüd läheb kolmas aasta ning kõik kooli füüsikatunnid on minu õpetada.»
Kuigi Kaija möönab, et alguses ei olnud füüsikatunnid just tema lemmikud, siis tänaseks on olukord muutunud: «Füüsikat on tohutult põnev õpetada! Ka kolmandaks aastaks on iga päev ja tund täis avastamist ning õppimist koos õpilastega. Õpetajana ei pea sa olema üliinimene ja kõike teadma – olen alati seda meelt, et ka mina õpin koos õpilastega.
Füüsika on elu alus, see aitab meil mõista kuidas maailm töötab. Seetõttu ei jää üksi teema igavalt teoreetiliseks ja keeruliseks. Ükski tund ei saa olla täpselt samasugune ning isegi kui tundi lähed plaaniga, ei tea kunagi, mis sellest välja tuleb. Tagataskus peab olema kindlasti plaan B ja sukasääres C.»
Kaija jaoks on õpetajatöö suurim inspiratsioon ja rõõm jälgida õpilaste arengut: «Eriti kui näed, et õpilastel on päriselt tekkinud huvi ning siiras soov rohkem teada saada. Näiteks jagasin hiljuti 8. klassi õpilastega toredat taevakehade tuvastamise nutirakendust. Nädal hiljem jäi üks õpilane pärast tundi vestlema ning rääkis õhinal, kuidas ta öösel koos isaga üles ärkas, et Jupiteri vaadata. Ja küsis, kas ma ikka tean, et see rakendus saadab ka teateid, et mida just täna taevas hästi näha on.»
«Või kui 9 klassi õpilased tulevad enne kontrolltööd igaks juhuks veel konsultatsioonist läbi ning ülesandeid üle vaadates tekib mõnus arutelu, et füüsika on kohati keeruline aga ikkagi lahe. Vot see tekitab mõnusa surina ning annab motivatsiooni edasi toimetada,» jutustab Kaija. Ta näeb, et füüsika õpetamisel on väga olulisel kohal praktikumid: «Nagu öeldakse, on oma silm kuningas. Õpilased saavad teemadest palju paremini aru kui teooriat kinnistada läbi praktiliste eluliste ülesannete. Samas on võtmekohal õpilase, õpetaja ja kodu koostöö. Vanemad ei tohiks esimest kokkupuudet füüsikaga ära rikkuda lausetega nagu «oi küll see füüsika oli raske» või «mina ei saanud ka midagi aru».»
Õpetaja päevi täidavad kontakttunnid, tundide ettevalmistamine, konsultatsioonid, enesetäiendamine, lastevanematega suhtlemine jmt: «Mulle meeldib üks inglisekeelne ütlus õpetajatöö kohta: «Teacher – because multitasking ninja isn’t a real job title.» (Õpetaja – sest rööprähklev ninja ei ole päris ametinimetus.)»
Töö on kahtlemata keeruline ja vastutusrikas ning sageli jätkub päev pärast oma laste unejuttu: «Õpetatel on enamasti ikkagi ülekoormused ning töö jõuab nendega ka koju kaasa. Kohe pärast kontakttunde ei jagu energiat järgmise päevaga tegelema hakata ning õhtul hilja ootavad ees parandamata tööd ning ettevalmistust vajavad tunnid.» Seda olulisem on noorte õpetajate kooli jõudmisel koormus ning kogukonna toetus: «Üle tuleks vaadata õpetajate koormused ja ülesanded, samuti palga diferentseerimine. Noortel õpetajatel peaks olema vähem kontakttunde ja esimestel aastatel mentor ning juhtkonna tugi.»
Oluline on ka kogukonna toetus: «Kõike ei pea üksi pusima. Erinevatel koolitustel ja projektides leiad ideid, toetust ja inspiratsiooni. Seal kohtad sageli uusi põnevate ideedega inimesi. Ka «Lae End» projekt on suurepärane võimalus õpetajana kasvada ja areneda!»
Käesolevas artiklisarjas tutvustame kümmet füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi «Lae End» nomineeritud põhikooliõpetajat üle Eesti. Programm on mõeldud just neile õpetajatele, keda jäädakse meenutama ka ammu pärast viimast koolikella.