Poliitnoored nõuavad koolilõuna toetuse tõstmist kahe euroni

Koolitoit. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Tallinna noortevolikogu koos teiste osaluskogude ja poliitiliste noortekogudega esitas kolmapäeval valitsusele pöördumise koolitoidu kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta, soovides koolilõuna toetuse tõstmist ühest eurost kahe euroni.

«Laual on kaks võimalikku stsenaariumi: koolitoidu kvaliteet langeb või tuleb vanematel koolilõuna eest maksta. Halvimal juhul juhtuvad mõlemad. Loodame, et riik võtab meie ettepanekut kuulda ja leiab võimaluse tõsta koolilõuna tasu kahe euroni,» lausus Tallinna noortevolikogu esimees Mark Jefimov.

Praegu kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt ühe euro peale.

Noored toovad välja juba teada tõsiasja, et hinnatõus on olnud hüppeline ning praeguse rahastusmudeli alusel kannatab kahtlemata kvaliteet. Ainuüksi suhkur on kallinenud 86,2 protsenti, jahu ja tangained 76 protsenti, maitseained 61,4 protsenti, muud õlid 60,6 protsenti, munad 54,4 protsenti ning loomaliha 53,5 protsenti.

Ehkki kohalikel omavalitsustel on juba praegu suur hulk muid kohustusi, mis hinnatõusu tingimustes nõuavad lisakulutusi, on mõned kohalikud omavalitsused käimasolevast õppeaastast leidnud siiski võimaluse suurendada koolilõuna rahastamist. Näiteks rahastab Tallinn alates 2022. aasta 1. septembrist ühte koolilõunat 1,56 euroga, mis on 22 senti rohkem kui eelmisel aastal. Ent kuna hindade tõus on püsiv, on see summa juba praegu ebapiisav, et pakkuda koolinoortele ka edaspidi kvaliteetset, toitvat ja mitmekülgset lõunasööki, rõhutavad noored. 

Maikuus pöördus Eesti linnade ja valdade liidu juhatus riigi poole palvega tõsta alates 2022/2023. õppeaastast riigipoolne koolilõuna toetus 1,50 euroni õppepäeva kohta ja koolides, kus on kokku 100 või vähem õpilast 1,80 euroni õppepäeva kohta. Kahjuks jättis valitsus selle ettepaneku tähelepanuta, tõdevad noored. 

«Toitumine on lapse normaalse arengu ja tervisliku seisundi peamine määraja ning tagab ka organismi vastupidavuse. Soe ja mitmekülgne söök aitab ennetada haigusi, parandada õppurite akadeemilisi saavutusi ja üldist sooritusvõimet ning võimaldab neil kohaneda paremini igapäevaeluga. Ebapiisav toitainete tarbimine varases eas soodustab ainevahetushäirete tekkimist ning mõjutab negatiivselt laste füüsilist ja vaimset arengut, haigestumist ja õpitulemusi,» rõhutavad noored oma pöördumises. 

Avaldusele on alla kirjutanud Tallinna linna noortevolikogu, Tartu linna noortevolikogu, Maardu linna noortevolikogu, Lääne-Virumaa noortekogu, Anija valla noortekogu, Harku valla noortevolikogu, Elva valla noortevolikogu, Tori valla noortevolikogu, Keskerakonna noortekogu ja Noored Rohelised.