Poliitikute tudengivarjupäeva korraldamise põhjus on soov näidata parlamendi liikmetele, millise koormusega ning millises keskkonnas tudengid iga päev toimetavad. Riigikogu saadikud saavad veeta terve päeva, jälgides ühe tudengi tegemisi – käia temaga kaasas loengutes ja tööl ning olla osa tema teistest igapäevastest toimetustest. Eelkõige soovivad üliõpilasesindused sellise vahetu kokkupuute abil näidata poliitikutele üliõpilaste pingutusi majanduslikult hakkamasaamisel.
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Hanna Britt Sootsi sõnul on üliõpilaste majanduslik olukord raske. «Pole mingi uudis, et ülikoolidel on raske praeguste vahendite abil pakkuda kvaliteetset kõrgharidust. Tegelikult on mure aga veelgi laiem, sest me ei saa rääkida kõrghariduse helgest tulevikust, kui meie üliõpilastel pole sotsiaalmajanduslikult võimalik seda omandada,» rõhutas Soots probleemi.
Ta lisas, et nii vajaduspõhine õppetoetus kui ka tulemusstipendium peavad suurenema ning jõudma laiema hulga tudengiteni, et seda probleemi leevendada.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilasesinduse asejuhi Kristin Pintsoni sõnul tunneb nende üliõpilasesindus koos kogu kooliperega kõrghariduse rahastuse tõttu suurt muret. «Meil on niivõrd erilised õppimis- ja õpetamismeetodid, et need nõuavad ka keskmisest suuremaid ressursse. Enamikul õppekavadel toimuvad individuaalsed tunnid, mis on muusika- ja teatrialase loometegevuse arendamiseks hädavajalikud,» rääkis Pintson.
Lisaks toob ta välja muusika- ja teatriakadeemia eesmärgi tagada muusika ja teatrikunsti järelkasv ning Eesti kultuuri kestmine. «Selliseid suuri ülesandeid pole võimalik aga sentide eest täita,» lausus Pintson.