Riik ootab noori loovkonkursil kaasa mõtlema Eesti tuleviku üle

Siseministeeriumi asekantsleri Raivo Küüdi sõnul on loovkonkursi eesmärk kaasata muukeelseid noori kaasa mõtlema, kuidas kõigi ühine tulevik Eestis välja peaks nägema. Foto: Sander Ilvest

Siseministeerium kuulutab välja loovkonkursi «Meie ühine tulevik Eestis», mille eesmärk on kaasata eesti keelest erineva emakeelega noori mõtlema, unistama ja looma erinevates formaatides sisu, mis räägib nende Eesti tuleviku visioonist ja Eesti ühiskonna sidususest.

Konkursiga pakutakse lahendusi, mis aitavad Eesti ühiskonda ühendada.

Siseministeeriumi asekantsleri Raivo Küüdi sõnul on loovkonkursi eesmärk kaasata muukeelseid noori kaasa mõtlema, kuidas kõigi ühine tulevik Eestis välja peaks nägema.

«Sidus ühiskond on meie julgeoleku ja turvalisuse garantii. Noored loovad meie tuleviku, seetõttu kutsume neid üles jagama oma visioone ja ideid sidusast ning kokkuhoidvast Eestist. Oodatud on loovad, vabas vormis tööd, mis pakuksid kõikidele Eesti elanikele inspiratsiooni ja aitaksid meil teineteist paremini mõista. Mõtleme koos, kuidas luua ühtne ja sidus tuleviku-Eestis,» ütles Küüt.

Konkursitööd saab üles laadida siseministeeriumi veebilehel https://siseministeerium.ee/noorte-loovkonkurss kuni 10. novembrini.

Konkurss toimub eraldi 14–18- ja 19–23-aastastele noortele. Mõlemast vanuseklassist selgitatakse lõpuks välja kolm parimat võistlustööd. Parimaid töid premeeritakse rahaliste stipendiumitega 500 euro väärtuses.

Võistlustööde formaat ja žanr on vaba. Võistlustööks võib olla essee, ajakirjanduslik tekst või videoformaat, teadustöö, uurimustöö, animatsioon, lühifilm, kujutava kunsti teos, teistes multimeedia formaatides tööd. Töö võib konkursile esitada nii eesti, vene, ukraina kui ka inglise keeles.

Konkursi töid hindab komisjon ja parimate tööde esitajaid saavad auhinnad, mis antakse üle 28. novembril kodanikupäeva tänuüritusel. Konkursi meediapartneriks on Rus.Postimees, kus avaldatakse parimad tööd.

Konkurss on osa riiklikust «Sidususe plaanist», mille eesmärk on Ukraina sõja taustal tagada ühiskonna stabiilsus ja sidusus, võimalike konfliktide ennetamine ning tugevad kogukondade vahelised suhted. Selleks on ministeeriumid kokku leppinud neli eesmärki ja nende suunas liikumiseks vajalikud tegevused, mida järgmise 16 kuu jooksul ellu viia.

Sidususe plaani neli alaeesmärki aastateks 2022–2023 on ühine info- ja väärtusruum; hooliv ja ühtne riik; eestikeelne ja -meelne haridus ning kogukondlikkus ja ühtekuuluvustunne. Juhindutud on «Sidusa Eesti arengukava 2030» üldeesmärgist muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks.