Sisekaitseakadeemias toimub teisipäeval rakenduskõrgkoolide visioonipäev «Julge olla», mille avavad president Alar Karis ja haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend.
Rakenduskõrgkoolide visioonipäev keskendub elutähtsatele teenustele
Visioonipäeva paneelarutelude peateema on, kas haridus ja haritud inimesed tagavad riigi julge oleku ja kuidas tagada Eestile elutähtsate teenuste võimekus ning selleks vajalikud spetsialistid.
Enno Lend märkis, et kui spetsialistiks kujunemiseks on vaja õppida 5000 tundi, siis tippspetsialistiks saamisel on vaja õppida kaks korda enam − 10 000 tundi. «Eesti rakenduskõrgkoolides õpib praegu ligi üheksa tuhat õppurit. Viimastel aastatel oleme sidunud uuringud ja õppetöö, mille tulemuseks on uudsed lahendused, nagu betooni 3D-printimine, droonitehnoloogia, liiklusmärke õppiv tehisintellekt või mikro- ja makrotoitainete süsteem vaimse võimekuse tipptasemel hoidmiseks,» rääkis Lend.
Rakenduskõrgharidus Eestis katab pea kõigi elualade valdkondi ja missiooniks on edendada tööturule vastavat elukestvat õpet. «See saab toimuda ainult läbi teadus-arendustegevuse ja suur samm edasi on siin see, et haridus- ja teadusministeerium on lubanud uuel aastal nõudluspõhiseid rakendusuuringuid toetada. Nii saavad rakenduskõrgkoolide õppurid ja õppejõud pakkuda palju enam teadus- ja arendustegevuse lahendusi ettevõtetele ning ühiskonnale tervikuna. Rakenduskõrgkoolide rektorid on Eestile elutähtsate teenuste spetsialistide ja insenerihariduse ettevalmistamise eest seisnud juba mitu aastakümmet. Tänavu tähistab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) 30. aastapäeva,» lisas Lend.