:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14893931t1hf46c.jpg)
Kevadel avapaugu saanud füüsikaõpetajatele suunatud programmi «Lae end» on tänaseks välja valitud 10 osalejat Eesti eri paigust. Nemad katsetavad koostöös Eesti Füüsika Seltsi ja mitme ettevõttega praktilisi tegevusi, mida saaksid koolides kasutada kõik füüsikaõpetajad, et aine omandamine põnevamaks ja elulisemaks teha. Üheks nende seast on Tallinna Reaalkoolis õpetav Reivo Maasik, kelle teekonda õpetamiseni tutvustab oma blogis projektipartner Praktikal.
Reivo Maasik on aristokraadihuvidega maapoiss, kellele oma koolipõlves füüsika väga ei meeldinud ning kaugeks jäid ka olümpiaadid ja koolikatsed. Ehkki õpetajaid mõjukate inimeste topist tihti ei leia, on Reivo sõnul inspireerivast õpetajast mõjukamat inimest raske leida. Füüsika on tema jaoks sõna otseses mõttes looduse teadus ning alatasa otsib ta olulisi küsimusi – ja muidugi vastuseid – just teda ümbritsevast loodusest.
Rakvere külje alt pärit Reivo õpetab tänaseks Tallinna Reaalkoolis füüsikat ja kirjeldab oma igapäevaelu kui mõne lõbusa multika sissejuhatust: «Elan Mustamäel, korter on aus ja hea. Mul on naine, väike poeg, kass ja kalad.» Vabal ajal meeldib talle kunst, muusika, teater, hea söök ja võistluslikud sportmängud. «Kõlab nagu sajanditetaguse aristokraadi ajaviide, aga ega head asjad ei aegu,» muigab ta. Reaalkooli klassi ette sattus ta tegelikult juhuslikult ning oli veel 15-aastaselt täiesti kindel, et temast saab hoopis itimees.
«Olukord muutus viimasel hetkel, kui pidin valima, kuhu ja mida ülikooli õppima asun,» jutustab Reivo. «Mõtlesin, et mida teeb igapäevaselt üks itimees. Ekraan, arvuti, kood ja niimoodi mitukümmend aastat järjest. See tundus väga üksluine, igav ja üksik. Aga mida teeb igapäevaselt üks õpetaja? Uued inimesed, uued tegevused, vabadus, pole ühtegi samasugust päeva. See tundus väga huvitav, aktiivne ja seeläbi ka atraktiivne.»
Edasi viiski Reivo tee TLÜ-sse loodusteaduste õpetaja õppesse ning seejärel veel haridusjuhtimise magistriõpingutesse. Füüsika juures hakkas talle kõige rohkem meeldima see, et selle läbi on võimalik loodust kirjeldada: «Vaatan alatasa looduses toimuvat – igaks juhuks meenutan, et loodus pole ainult see, mis on metsas ja roheline, vaid kõik meie ümber – ja mõtlen, et kas ma saan ikka aru, miks?! Loodus on keeruline ja järgnevalt küsin, et miks ma ei saa aru ja mida ma peaksin veel teadma, et sellest aru saada.»
«Tallinna Reaalkoolis on füüsika au sees, seda saab õppida ja ka õpetada põhjalikult, praktiliselt ning õpilastele, kellel on selle vastu keskmisest kõrgem huvi. Arusaamine füüsika õpetamisest sellises koolis on teekond, mille lõpus ma veel ei ole,» jutustab ta. «Mul on au õpetada õpilasi, kes naudivad füüsikaga tegelemist, ja see võimaldab minul nendega koos nautida!»
/nginx/o/2022/10/12/14893932t1hd079.jpg)
Reivo sõnul ei peaks teadmiste kontrolle (näiteks eksameid) kartma, sest see on oluline osa õppimisest: «Süvitsi õppimine ja teadmine sünnib siis, kui me peame teadmist korduvalt ja erinevates olukordades kasutama. Näiteks eksamid on hea võimalus saada tagasisidet kõige laiemal tasemel. Eriti tõstaks esile füüsika ainevõistluseid ja olümpiaade – on muljetavaldadav, mida õpilased suudavad välja mõelda, kui paar tundi üht ülesannet lahendada proovivad!»
Ta rõhutab, et vigade tegemine ja pingutamine on õppimisel normaalne: «Vigadest õpitakse ja see võtab aega ning pingutust. Maha tuleks matta mõtted, nagu «ma ei ole kunagi füüsikat osanud» või «mul juba ema ei oska, siis ma ei oska» või «mul pole seda füüsika mõistust». Füüsika on imelihtne, kui õige kogus aega sellest arusaamisele panustada. See aeg on erinevatel inimestel erinev ning ka see on okei.» Naljatades lisab ta, et kui õpilased arvavad koolitee lõpuks, et nad teavad vähem asju kui nad enne teadsid, siis on hästi, sest nad teavad niivõrd palju asju, mida nad veel ei tea.
Tänu sellele, et Reivo enda suhe füüsikaga nõudis pingutust, üritab ta oma õpilasi selle taipamiseni viia kiiremini, kui see temal õnnestus: «Kuna füüsika on olnud minu jaoks raske, olen pidanud ka ise palju õppima.» Siiani toob talle enim sära silma iga õnnestunud eksperiment või katse: «Kui küsid katsetades looduselt, et kas päriselt ongi nii, nagu oled aru saanud ja loodus annab vastuse – ning veel elegantselt – see on parim tunne.»
Õpetajatöö populaarsust – või ebapopulaarsust – mõjutavad ka töötingimused, õhkkond, töökoomus jpm.
Oma erialavalikule tagasi mõeldes möönab Reivo, et ilmselt ei kujutanud ta ei itimehe- ega õpetajatööd päris õigesti ette ning tegelikult on neil rohkem ühist, kui arvata võiks. Näiteks aitab IT-huvi tal igapäevatöös e-keskkondi kasutada ja luua ning andmeanalüüsi teha. «Kõige erinevamad on nende ametite puhul kuvand ja tasu. Õpetajatöö populaarsust – või ebapopulaarsust – mõjutavad ka töötingimused, õhkkond, töökoomus jpm. Ehkki vaid ühe mure lahendamine hariduses suurt muutust kaasa ei too, lahendaks rahaliste võimaluste lisamine neist paljud,» arvab ta.
Samas näeb Reivo, et õpetajana on tal võimalik otseselt luua palju paremat tulevikku kui ükskõik mis muus ametis: «Haridusjuhtimise magistris õppides arvasin, et suurima muutuse saan luua, kui pürgin kiirelt koolijuhiks. Praegu õpetajana aga tunnen, et väljakutseid on piisavalt, igav ei hakka ning ka teostusvajadus on rahuldatud. Mõjukate inimeste topist küll õpetajaid tihti ei leia, aga kui nüüd natuke hoolsasti mõelda, siis on raske leida mõjukamaid inimesi kui inspireerivad julgustavad ja unistusteni viivad õpetajad.»
Õpetajaks saamisel on kriitilised esimesed viis aastat. «Alustava õpetaja koormusesse peaks olema sisse arvestatud nn sisseelamise periood, mis jätaks piisavalt aega oma tehtud tööd analüüsida ja parandada. Kui esimesed aastad üle elada, siis edasi on lihtsam,» ütleb ta. Reivo sõnul on erinevad mentor- ja kogemusprogrammid, nagu «Lae End» väga olulised, aga kolleegide tugi on hindamatu. «Olen täna selline õpetaja, nagu ma olen, sest minu ümber on suurepärased kolleegid, keda vaatan jätkuva imestuse ja imetlusega. Mina ei oleks kindlasti enam füüsikaõpetaja, kui minu kooli suurepärased mentorid poleks mind aidanud, nõu andnud, toetanud ja tagasisidestanud!»
Käesolevas artiklisarjas tutvustame kümmet füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi «Lae End» nomineeritud põhikooliõpetajat üle Eesti. Programm on mõeldud just neile õpetajatele, keda jäädakse meenutama ka ammu pärast viimast koolikella.