/nginx/o/2022/02/03/14343571t1hf2d8.jpg)
Akadeemilised ametiühingud tervitavad 2023. aasta riigieelarves ettenähtud kõrghariduse rahastamise kasvu, kuid ootavad selle valguses kõrgkoolidelt tuleval aastal palgatõusu koos palgakindlusega akadeemilistele töötajatele ning kutsuvad kõiki erakondi ülesse järjepidevusele kõrghariduse toetamisel.
Valitsuse esitatud riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia näevad tuleval aastal ette kõrghariduse rahastamise tõusu 15 protsenti ning järgnevatel aastatel investeeringute kasvu samas tempos. Olukorras, kus kõrgharidus on juba aastaid järjest sügavamas alarahastuse kriisis, on kavandatud lisarahastus hädavajalik, kuid ei lahenda koheselt kõiki kõrghariduse kitsaskohti, märgivad ametiühingud.
Kõrghariduse alarahastus väljendub kõige teravamalt akadeemiliste töötajate häbiväärselt madalates palkades. Järgmisel aastal tõuseb üldhariduses õpetajate keskmine palk 2048 euroni, kuid õpetajate endi õpetajaid ähvardab palkade järjest suurem mahajäämus. Doktorikraadiga lektori keskmine palk oli 2021. aasta lõpuks 1956 eurot, kuid ülikoolide vahel ja ülikoolide sees varieerub keskmine palk märkimisväärselt – näiteks naislektorite keskmine palk Eesti Muusika ja Teatriakadeemias on vaid 1497 eurot. Erinevalt õpetajate palgalisast ei lähe kõikidele kõrgkoolidele kokku eraldatav 31,5 miljonit lisa otse palkadeks. Kui palju lisanduvast tegevustoetusest tõlgendub järsult tõusnud energiahindade ja teiste kulutuste olukorras ümber palgatõusuks ei ole ülikooliti veel kuidagi selge.
«Ootame suurema tegevustoetuse kasutamisel rektoritelt selget sihti tõsta oluliselt akadeemiliste töötajate palka, seda ennekõike madalamatel akadeemilise karjääri astmetel,» selgitas ootusi Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Birgit Poopuu. «Hüppelise hinnatõusu tingimustes on paljude akadeemiliste töötajate niigi raske olukord muutunud juba kriitiliseks. Palgatõus peab uuel aastal tulema – see ei saa olla muud kui ülikoolide kõrgeim prioriteet eelarvete koostamisel.»
Lisaks madalatele palkadele on krooniliseks probleemiks ka sissetulekute ebastabiilsus. Tarvis on saavutada olukord, kus projekti lõppemisel ei ole töötaja palgarahata. «Praegu on küsimärgi all mitme eduka töögrupi tulevik Tartu Ülikoolis, kus liikmed on atesteeritud, õppe- ja teadustööd aastakümneid teinud teadurid ja kaasprofessorid, kel mõne kuu pärast ei pruugi töötasu enam olla. Akadeemilistel töötajatel on tarvis palgakindlust!» tõi näiteks Tartu Ülikooli füüsika instituudi kaasprofessor Marko Kaasik.
Rahastamise suurendamine järgneval aastal on alles esimene vajalik samm. Jätkusuutlik, kvaliteetne ning kättesaadav eestikeelne kõrgharidus eeldab rahastamist osakaalus vähemalt 1,5 protsendini SKP-st, nagu on väljendanud ka Rektorite Nõukogu. Akadeemilised Ametiühingud ootavad kevadiste riigikogu valimiste eel kõikidelt erakondadelt lubadust suurendada kõrghariduse rahastust vähemalt 15 protsenti ka järgnevatel aastatel, et jõuda sihtmärgini. «Ainult nii tagame ka tulevikus piisava ja stabiilse rahastuse Eesti kõrgharidusele. Akadeemilised Ametiühingud seisavad kõrghariduse kestliku rahastuse eest, sest ainult nii on võimalik kindlustada elu targas ja hoolivas Eestis. Ainult nii suudame erinevatele väljakutsetele nutikalt reageerida – olgu selleks Eesti inimeste heaolu, kliimakriis, Eesti julgeolek ja sõda Ukrainas või energiakriis,» rõhutavad ametiühingud.
Pöördumisele on alla kirjutanud Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus Universitas, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikakõrgkooli Ametiühing ja Eesti Maaülikooli Ametiühing.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)