E, 5.12.2022

Koolijuht Aguri sõnul ei too ka 3000-eurone palk õpetajat kohe tööle

PM Haridusportaal
Koolijuht Aguri sõnul ei too ka 3000-eurone palk õpetajat kohe tööle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Foto: Evelin Sammel

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles kolmapäeval Eesti Kunstimuuseumis (Kumu) õpetajate päevale pühendatud konverentsil, et isegi 3000-eurost kuupalka pakkudes ei õnnestunud tal kohe õpetajat leida.

Aguri sõnul on haridus Eestis väga hea, kuid väga oluline on, et õpilased tahaksid õpetajaks õppida. Ida-Virumaal hakkab probleem tema sõnul tänu töötasu pooleteistkordsele koefitsiendile lahenema.

«Minu põhiline sõnum oli täna, õpetajate päeval õpilastele, et nüüd on aeg hakata õppima õpetajaks!» ütles Agur, lisades, et õpetajate minimaalne põhipalk Ida-Virumaal tõuseb 2623 euroni. «Suur osa hakkabki saama Ida-Virumaal õpetajana töötades üle 3000 euro – ma naudin seda olukorda,» on Agur rõõmus. 

Tema sõnul on see suur samm ja õige riigi hoiak pärast 30 aastat ootamist. «Täna veel on nii, et 16-aastased venekeelse põhikooli lõpetajatest ei oska eesti keelt ehk riigikeelt elementaartasemel, mis on kurb. Põhjus on olnud õpetajate madal palk, mille tõttu õpetajaid ei ole. On olnud käegalöömise meeleolu, ka 3000-eurost palka pakkudes ei saanud ma kohe bioloogiaõpetajat. Kõigile ei saa 3000 eurot maksta, aga osale saab. Nüüd ma ostsin bioloogiaõpetaja teisest koolist üle. Konkurents õpetajatele on ka koolide vahel suur.»

Aguri sõnul on näiteks Soomes suur meesõpetajate osakaal ja nende palk on 4000 eurot kuus. «Õpetajatest on järjekord ukse taga, igale töökohale on konkurents, vaid parimad pääsevad klassi ette. Minu unistus on, et õpetaja ametikohale tekib konkurents. Tulev kevad ja suvi tulevad põnevad. Ma arvan, et meil Ida-Virumaal konkurents tekib. Kõrgem palk Ida-Virumaa õpetajatele on lõiv, millega Ida-Virumaa tuleb ülejäänud Eestile järele tõmmata.»

Kolmapäeval Kumus toimunud konverentsil «Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?» otsiti koos erinevate osapooltega lahendusi, kuidas kvaliteetse hariduse andmine Eestis saaks jätkuda. Üles astusid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ettevõtja ja ASi Mainor juht Kadi Pärnits, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Parlamendierakondade debatis «Millal hakkab riik sõnade kõrval haridust ka tegudes väärtustama?» osalesid Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jürgen Ligi, Jüri Ratas ja Toivo Tasa. 

Konverentsi korraldas Eesti Haridustöötajate Liit.

Märksõnad
Tagasi üles