/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/11/11489398t1h953c.jpg)
Haridus- ja noorteameti tellimusel noortevaldkonna tulevikustsenaariume kaardistanud mõttekoda Praxis selgitas, et noortevaldkonna mõjutegurid võivad tulevikus olla nii haridus- ja noortevaldkonna töötajate puudujääk kui ka piirkondlik ebavõrdsus.
Uuring: noorte tulevikku mõjutab piirkondlik ebavõrdsus (1)
Uuring toob välja neli tulevikustsenaariumit. «Eesti utoopia» stsenaariumit iseloomustab haridus- ja noortevaldkonna töötajate kõrge väärtustatus, personaliseeritud õpe ning piisav tugi kõigile noortele eri õpikeskkondades. «Uhhuu-ahhaa» stsenaariumi keskseteks märksõnadeks on kvaliteetse hariduse ja noortevaldkonna teenuste üldiselt kehv kättesaadavus ning nende pakkumine alternatiivsete maailmavaadete järgi.
«Noored sõltuvad õhinapõhisusest» stsenaariumi korral on haridus- ja noortevaldkonna töötajad koondunud tõmbekeskustesse, kus noorte valikuvõimalused on suured ning areng toetatud. Samas maapiirkondade noorte arenguvõimalused on piiratumad ja sõltuvad üksikutest aktiivsetest sädeinimestest. «Nähtamatud noored» stsenaariumit iseloomustab hariduse ja noortevaldkonna teenuste kvaliteedi drastiline langus, sügav ebavõrdsus, noorte kõrvalejäetus ning üldiselt madal turvatunne ühiskonnas, mis on soodne pinnas polariseerumiseks ja vägivaldseks radikaliseerumiseks.
«Ehkki praeguse olukorra taustal terendavad tõenäoliste stsenaariumitena «Uhhuu-ahhaa» ja «Nähtamatud noored», ei ole asjakohaste poliitiliste sammude korral välistatud ka teised,» selgitas uuringu juht Sandra Haugas ja lisas, et noorsootöötaja ameti staatus on kohati üsna madal ning murekohaks on ka noorsootöötajate ebaühtlane erialane ettevalmistus ja palgad. «Kõike seda poliitikakujunduses fookusesse võttes on võimalik kaasa aidata sellele, et realiseeruks tulevikustsenaarium, mille realiseerumist me soovime,» lisas Haugas.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld märkiss, et tulevikustsenaariumite mudeldamine on uudne ja huvitav lähenemisnurk poliitikasoovituste sisendiks. «Tulevikku ei saa küll täie kindlusega ennustada, kuid uuringus välja töötatud stsenaariumid näitavad, et noortevaldkonna positiivse arengu jätkumiseks on oluline kvalifitseeritud töötajate järelkasv ning kõigile noortele eneseteostusvõimaluste loomine, olenemata sellest, kas elatakse linnas või maapiirkonnas.»
Haridus- ja noorteameti noorteosakonna juhataja Silver Pramanni sõnul näitab uuring hästi, et tuleb ühiskonnana noori enam toetada, neid informeerima ja võimestama probleeme adresseerima ja poliitikamuutusi esile kutsuma. «Noortes on vaja poliitikas osalemise motivatsioon taas äratada.»
Praxise uuringu järeldused tuginevad kirjandusanalüüsil, intervjuudel ning töötubadel, kus osalesid noored, noorte- ning sidusvaldkondade eksperdid ja teadlased.
Uuringu tellija on haridus- ja noorteamet ning selle läbiviimist kaasrahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium.