Õpetajad kogunevad konverentsile rääkima hariduse rahastamisest

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri kinnitusel on Eesti õpetaja keskmine vanus täna maailma kõrgeim. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) korraldusel peetakse kolmapäeval Kumus konverents «Kuidas rahvas saab targaks, kui raha ei ole?», kus saavad sõna haridusasutuste tippjuhid, ettevõtjad ja poliitikud, et arutada hariduskriisi võimalike lahenduste üle.

Konverentsil on kõne all õpetajate-õppejõudude madalad palgad, õpetajate puudus ja nende kõrge keskmine vanus, ülekoormus, ning küsimus, millist mõju avaldaks olukorra jätkumine Eesti haridussüsteemile ja majandusele laiemalt, teatas haridustöötajate liidu esindaja esmaspäeval.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Minister avaldab lootust, et äsja heakskiidu saanud õpetajate palgatõus motiveerib koolidesse tööle naasma õpetajaid, kes on viletsa palga tõttu pedagoogitööst loobunud.

«Õpetajaskonna õlgadel seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Tark rahvas kasvatab jõukuse taset ühiskonnas. Eelarveläbirääkimistel saavutatud palgatõus on väike osa Isamaa põhieesmärgist tõsta õpetaja palk 125 protsendini Eesti keskmisest. Selleks, et hoida ära võimekate õpetajate lahkumist erasektorisse, võtame palgatõusu kõrval tähelepanu alla ka teised motivaatorid, nagu töötingimuste parandamine ja töökoormuse normaliseerimine. Oma südameasjaks pean õpetajaid motiveeriva karjäärimudelimudeli taasloomist,» märkis Lukas.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri kinnitusel on Eesti õpetaja keskmine vanus täna maailma kõrgeim ehk rohkem kui 51 aastat, Eesti õpetajate ja õppejõudude palgatase on Euroopas eelviimasel kohal ning liidu hinnangul jääb Eestis lähiaastatel puudu ligi 5000 kvalifikatsioonile vastavat õpetajat. «Need on faktid, millest me ei saa mööda vaadata. Ja see ei ole üksnes haridusvaldkonna mure, vaid sellest on üsna kiiresti saamas kogu Eesti ühiskonna probleem. Kui olukord ei muutu, on vältimatu, et hariduse kvaliteet saab kannatada,» sõnas Voltri.

EHL-i juhi sõnul ootab tänane hardussüsteem õpetajalt rohkem kui kunagi varem – ta peaks olema ise motiveeritud, õpilasi innustav ja peab olema vähemalt magistriharidusega. «Kahjuks on olukord sellele risti vastupidine. Kevadel liidu poolt läbi viidud uuringu kohaselt on väikese palga ja ülekoormuse tõttu ligi 60 protsenti Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning tervelt 92 protsenti kogenud läbipõlemist,» rääkis Reemo Voltri. «Sama kehtib magistriharidusega õpetajate kohta. Neid küll on, kuid paljud neist ei tööta enam õpetaja ametis, kus töötasu on kolmandiku võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajal keskmiselt. Nad on läinud tööandja juurde, kes neid rohkem hindab ja kus töökoormus on mõistlikum.»

«Probleemiks on ka ühiskonna suhtumine, et õpetajat ei taheta näha kui koostööpartnerit ja see mõjub noortele demotiveerivalt. Konkurentsivõimeline palk, mõistlik töökoormus ja tunne, et õpetajatööd väärtustatakse, on need komponendid, mis tooksid noored õpetajaameti juurde tagasi,» lisas Voltri.

Hariduskonverentsil otsitakse koos erinevate osapooltega lahendusi, kuidas kvaliteetse hariduse andmine Eestis saaks jätkuda. Konverentsil astuvad üles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ettevõtja ja ASi Mainor juht Kadi Pärnits, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Konverentsi lõpuosas toimuvas parlamendierakondade debatis «Millal hakkab riik sõnade kõrval haridust ka tegudes väärtustama?» osalevad Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jürgen Ligi, Jüri Rata ja Toivo Tasa.