:format(webp)/nginx/o/2022/09/27/14859500t1h5f2a.jpg)
Aasta õpetaja 2022 konkursi aasta õppejõu kategooriasse valiti üheks nominendiks Tallinna Tehnikaülikooli informaatika õppejõud Ago Luberg. Tegemist on tudengite seas väga hinnatud noore õppejõuga, kes peab äärmiselt oluliseks kaasaegset õpetamisstiili ja vahetut sõbralikku suhtlemist.
Ago Luberg kinnitab, et nominendiks osutumine tuli tema jaoks suure, aga muidugi meeldiva üllatusena. Ta oli saanud varemgi head tagasisidet, kuid midagi sellist ei oleks osanud oodata.
Millest tuleb tema suur populaarsus, ei oskagi ta otseselt öelda. «Ehk on asi selles, et ma püüan ikka olla kannatlik, abivalmis ja toetav,» arvab ta. «Kui vähegi võimalik, püüan olla oma tudengite jaoks alati kättesaadav ning suhelda nendega mitte ainult väga ametlikult, vaid ka lihtsal ja inimlikul tasemel – minuga võib näiteks alati koridoris vestlema jääda ja arutada, mis on südamel.»
Luberg usub, et õppejõuna on alati, kuhu edasi areneda. «Oma kümmekonna õpetamisaasta jooksul olen igal aastal aru saanud, et midagi saaks veel paremini teha,» ütleb ta. «Õppejõuna töötaval inimesel peaks minu meelest olema kindlasti endal sügav soov õpetada – sellest saab alati aru, kui seda soovi tegelikult ei ole.»
Ta on aga veendunud, et ega väga keegi palga pärast seda tööd ei valigi, pigem ikka põnevate väljakutsete pärast, mida töö pakub. «Minu jaoks on tegemist mõnes mõttes missioonitundega, et saab midagi vinget ära teha ja anda oma panuse, et IT valdkonnas oleks meie riigis asjad paremini,» tunnistab Luberg.
Ka oma tudengitele püüab ta ikka anda motivatsiooni, et neil oleks endal tõesti tahtmine õppida. Luberg tõdeb, et mida tehnilisema ja keerukama erialaga tegemist on, seda raskem on ka õppejõul seda huvitavalt ja haaravalt esitada. «Võimalusi siiski leiab, kui veidi vaeva näha,» kinnitab ta. «Ja ka tudengid on erinevad – mõne jaoks just see ongi huvitav, kui on keeruline.»
Luberg räägib, et teeb tihedat koostööd hariduspsühholoogidega ning on just nende abil avastanud mitmeid huvitavaid praktikaid, mida oma töös rakendada. «Olen püüdnud õppida parimatelt, võtta eeskuju ka tippülikoolidelt üle kogu maailma,» nendib ta.
«Tudengisõbraliku õpetamise juures on väga oluline kaasaegne õpikeskkond, et oleks võimalik saada võimalikult palju tagasisidet, saada vastuseid just neile küsimustele, mis huvitavad ning kindlasti vastused küsimustele nende asjade kohta, mis on jäänud ebaselgeks.»
Luberg leiab, et tudengite huvi õppimise vastu aitab kindlasti tõsta see, kui nad näevad, et nende arvamus läheb õppejõule korda. Ta teeb juba enne kursuse algust tudengitega veebi teel tutvust, et saada mingi ülevaade sellest, mis tasemel keegi on, millised on probleemid, mis eriti huvitab jne.
«Mul on 600 tudengit ja muidu oleks neile kõigile ikka väga raske isiklikult läheneda,» ütleb ta. Luberg ei arva, et lihtsalt loenguvormis õpetamine oleks väga efektiivne. «Tähtsam on, et tudeng saaks võimalikult kohe käed külge panna, katsetada, uurida ja küsida,» kinnitab ta. «Kui on tegemist näiteks väga raske tehnilise osaga, siis on üks võimalus jagada seda väiksemateks juppideks, millest on niiviisi ükshaaval ehk kergem aru saada.»
«Õppejõuna töötaval inimesel peaks olema kindlasti endal sügav soov õpetada – sellest saab alati aru, kui seda soovi tegelikult ei ole.»
Üha rohkem on Lubergi sõnul ka ümberõppijaid. «Sel aastal pakkusime välja mikrokraadi kava, kus saab programmeerimist õppida, ja huvi tundis üle 150 inimese,» räägib ta. «Tore on näha, et eriala on jätkuvalt väga populaarne.»
Tudengeid võetakse Lubergi sõnul tööle kergesti ja võib-olla isegi natuke liiga kergesti. «Kui tudeng läheb peale esimest aastat juba tööle, siis aeg õppimiseks kahaneb, kooliasjadega ei jõua enam nii palju tegeleda,» märgib ta, tõdedes, et ega siin lihtsat lahendust ei ole. Tudeng ju ise soovib eneseteostust, erialane töö ehk annab ka õppimiseks motivatsiooni juurde – ei saa ju talle öelda, et ära mine tööle.
«Samas mõjutab see kahjuks väljalangemist, on olnud edukaid tudengeid, kes peale tööleminekut ei olegi suutnud kooli ära lõpetada,» nendib ta ja lisab, et mingil määral on töötavale tudengile abiks sessioonõpe.
Lubergi arvates on väga keeruline leida lahendust ka õppejõudude vähesuse probleemile, eriti vähe on tehniliste ainete õpetajaid. «Pisut aitab see, kui saab õppetöös rakendada eksperte ettevõtetest,» ütleb ta. «Selline koostöö on kasulik mõlemale poolele – ettevõtjale võib mõni tubli tudeng silma jääda, samas kasvab firma maine tudengite seas.»
Veidi on abi ka veebikursustest, kus rohkem vastutust on õppijal endal. Kõige paremini töötaks Lubergi arvates muidugi see, kui riik hakkaks õpetajate panust rohkem hindama ja palgad tõuseksid, aga see ei tundu talle väga tõenäoline. «Isegi kui see juhtuks, saaksime positiivset mõju näha alles umbes viie aasta pärast,» tõdeb ta ning märgib, et nii ei jää ikkagi praegu muud üle, kui kasutada rohkem tehnoloogiat. Samas on väga oluline jälgida, et õpilane ei jääks üksi oma muredega – muidu võib kannatada vaimne tervis, nagu seda paljudega juhtus koroonaajal, kui ühiskond oli suletud.
Aasta õpetaja konkursi laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 8. oktoobril Pärnu kontserdimajas aasta õpetaja galal «Eestimaa õpib ja tänab».
:format(webp)/nginx/o/2011/05/26/11988941t1hbf14.jpg)