Õpetajate ühendused otsivad lahendusi õpetajate järelkasvu põuale

Madis Somelar Foto: Madis Veltman

Alates 12. septembrist on õpetajate ühenduste esindajad kohtunud mitmete valitsuse liikmete ning erakondade esindajatega, et leida lahendus õpetajate järelkasvu nappusele.

Esmaspäeval kohtusid õpetajate ühenduste esindajad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikmete ja peadirektoriga.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on kaubanduskoja jaoks hariduse kvaliteedi küsimus olnud väga prioriteetne aastakümneid ning tänane probleemistik õpetajate palkade, järelkasvu ja perspektiivide üle ei tule ühelegi ettevõtjale üllatusena. Palts tõi välja, et meil on liiga palju klassikomplekte ja seda eelkõige maapiirkondade hajaasustuse ning kaasava hariduse tõttu.

«Jutt sellest, et õpetajahariduse vastu on huvi järjest kasvav, on tegelikkuses suuresti häma, sest kui aineõpetajaks soovib ühel aastal saada kolm ja teisel neli noort, võib küll kasv olla suur, kuid absoluutnumbrid ikkagi kaugeltki mitte piisavad. Rääkimata sellest, kui paljud neist vähestest lõpuks kooli õpetama jõuab ja palju neist seal halva juhtimise, motivatsioonipuuduse või mõne muu ajendi tõttu esimese kooliaasta lõpuks teise elukutse valib,» ütles Palts.

Ta rõhutas, et kahjuks on vähe näha ja kuulda ka neid, kes süsteemseid lahendusi otsiks ning vaid tulekahju kustutamise või probleemide loetlemisega ei tegeleks. «Aineõpetajatega kohtumine oli väga konstruktiivne ja lahendustele suunatud ning kaubanduskoda kindlasti arutelusid lahenduste suunas jätkab,» lisas ta.

Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse liige Külli Arand rõhutas kohtumisel, et kuigi Tallinna Ülikooli teeb väga head tööd klassiõpetajate ettevalmistamisel, ei asenda klassiõpetajad kolmanda kooliastme ning gümnaasiumiastme aineõpetajate ülisuurt järelkasvu nappust. Lisaks kurnab õpetajaid haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse juurutamine, milleks puuduvad Eestil väikeriigina ressursid. «Peaksime kaasava hariduse poliitika jõustamisest loobuma ning taastama erikoolid. Mitmed Lääne-Euroopa riigid on õpetajate järelkasvu tagamiseks sellega juba alustanud,» tõdes Külli Arand.

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar märkis, et Isamaa initsiatiiv õpetajate töötasu tõstmisel oli tervitatav. «Samas õpetajate reaalpalk on ajas vähenenud ning sel sügisel saavad õpetajad oma töö eest väiksemat tasu kui aasta eest. Õpetajate ühendused ootasid väga, et suureneks ka palgafondi osa, mis annaks võimaluse töötasu suuremaks diferentseerimiseks, lähtudes õpetaja pädevusest ning panusest õpilaste arengusse,» rääkis Somelar.

Tema sõnuk on oktoobris otulemas õpetajate päev ning peagi pärast seda palgapäev. «Tartu Ülikoolis viis aastat õppinud füüsika- ja keemiaõpetaja saavad oma töö eest tasu netopalgana umbes 1100 eurot, samas kui töötavad nädalas 50 või enam töötundi. Magistriharidusega õpetajate ülimadal töötasu on ka peamine põhjus, miks üksikud Eesti noored õpetajaks õpivad. Olukorrale tooks lahenduse reaalpalga hüppeline tõus,» märkis Somelar.

Teisipäeval kohtuvad õpetajate ühendused õpetajate järelkasvu teemal EKRE fraktsiooniga ning neljapäeval SDE fraktsiooniga, uuel nädalal aga juba justiitsministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga.