E, 5.12.2022

Ülemiste City toob esmakordselt Eestisse välisülikoolide koolitused

PM Haridusportaal
Ülemiste City toob esmakordselt Eestisse välisülikoolide koolitused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kadi Pärnits kiidab hariduse ja ettevõtluse koostööd.
Kadi Pärnits kiidab hariduse ja ettevõtluse koostööd. Foto: arhiiv

Ülemiste City koolituskrediidi programm on alates 2020. aastast viinud kokku linnaku ettevõtteid ja kõiki suurimaid Eesti kõrgkoole, andes Ülemiste Citys paiknevatele ettevõtetele võimaluse kasutada aasta jooksul kindlas mahus tasuta koolitustunde – alanud uuel hooajal avatakse uksed ka välisülikoolide õppekavadesse.

Nii noored, kes sisenevad alles tööturule, kui ka juba töötavad inimesed peavad arvestama, et elu jooksul ainust ühest ametist ei piisa. Valmis tuleb olla pidevaks täiend- või ümberõppeks. Seda toetavad ka hiljuti statistikaameti avaldatud andmed, kus selgus, et elukestev õpe on muutunud järjest populaarsemaks ning selles osalejate arv on 10 aastaga kasvanud 54 protsenti.

«Koolituskrediidi unikaalsus on võimendada Eesti ja rahvusvaheliste koolide suutlikkust arvestada kiiresti muutuvate tööturu vajadustega ning siduda oma õppes aktuaalsus pikaajaliste kogemuste ja teadussaavutustega. Olen kindel, et parim viis teadmusterikka töö edendamiseks on liita haridus ja ettevõtluskogemused ja koondada koolide tarkus talentide käsutusse,» ütles Ülemiste Cityt arendava Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits. «Varasemad aastad on näidanud, et koolituskrediit pakub ettevõtetele ja töötajatele palju huvi – enesetäiendamine ning pidev eneseareng on meie linnaku kogukonnale kindlasti prioriteet,» lisas Pärnits.

Mainor ASi juhatuse liige ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor professor Eneken Titov tõi välja, et varasemate aastate populaarsemad teemad on olnud psühholoogiaga seotud – seda nii enesejuhtimise kui konfliktide lahendamise suunas. «Samuti on populaarsed  tervisega seotud teemad ning ärinduse valdkond tervikuna,» lisas ta. «Unikaalne ja mugav platvorm, kus on mitmekesine valik ning palju hinnatud haridusasutusi ja kursuseid ühes kohas, on küllaltki ainulaadne,» ütles Titov.

Üheks suureks boonuseks on projekti raames pakutavad mikrokraadiprogrammid, mille kaudu avaneb töötajal võimalus avardada oma karjäärivõimalusi.

Sel aastal lisandusid unikaalsesse programmi mainekad väliskõrgkoolid eesotsas Aalborgi ülikooliga. Ülikooli professor ja teadur David Jakobsen ütles, et väljakutsed haridusasutuste ja ettevõtluskeskkonna vahel ei ole uued, kuid neid võimendab digitaliseerumine. «Ülikool on alates 12. sajandi algusest olnud kahe aspekti keskmes: ühest küljest tuleb täita ärisektoris nõutavaid kompetentse, kuid samas on tarvis toetada kriitiliselt mõtleva isiksuse kujunemist,» ütles Jakobsen.

Tema sõnul on aastast aastasse süvenemas trend, kus järjest vähem keskendutakse humanitaarharidusele ja rohkem ärilistele oskustele. «Näiteks raalmõtlemine, kus ideeliselt peaksime arendama oma loogikat, matemaatika- ja tehnoloogiaalaseid oskusi. Samas ei saa unustada, et üksnes nende oskustega ei lahenda me eksistentsiaalseid ja moraalseid probleeme, mis ootavad tulevikus,» kirjeldas ta.

Koolituskrediit on programm, mis vahendab kõrg-, kutse- ja ülikoolide kursuseid Ülemiste City ettevõtetele ja nende töötajatele. Linnaku töötajatele on kursused tasuta, teistele tasulised. Platvormil koolituskrediit.ee on aastas 400–500 kursust. Teiste seas leiab kursuseid kaheksast Eesti õppeasutusest – Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Majanduskoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ja Tartu Rakendustlikust Kolledžist. Rahvusvaheliselt on esindatud Kazimieras Simonaviciusi ülikool Leedust, Aalborgi ülikool Taanist ja Vilniuse kolledž. Jaanuarist lisanduvad programmi Kanasawa ülikool Jaapanist ja Arcada ülikool Soomest.

Märksõnad
Tagasi üles