/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/06/08/13833876t1h1d0d.jpg)
Eesti ülikoolid hindavad võimalikke meetmeid, kuidas hoida kokku ja vähendada elektri- ja küttekulusid, kuna enamasti puudub kõrgete kulude katteks raha.
Ülikoolid otsivad energiakulude vähendamise võimalusi
Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe kommenteeris, et ülikool oli arvestanud tänavuses eelarves elektri- ja küttekuludeks ligi 3,9 miljonit eurot. «Praeguste prognooside kohaselt tuleb selle aasta elektri- ja küttekulu ligi 6 902 032 eurot – see tähendab, et rahaline puudujääk on umbes 3 miljonit eurot,» nentis Vallimäe.
Vallimäe sõnul kaalub ülikool ka kõiki võimalikke kokkuhoiumeetmeid – nii kohe rakendatavaid kui ka pikaajalisi. «Praegu püüamegi hinnata võimalike meetmete mõju energia- ja seega ka rahalisele kokkuhoiule,» lisas ta.
«Ülikool tervikuna teeb samme energiatõhususe poole. Sellest küttehooajast läksime kaugküttele üle ka neis hoonetes, kus varem oli gaasiküte – nüüd on kaugküttel ka Näituse 20, Näituse 2, Ülikooli 20, Ravila 19 ja Lossi 25; ülemineku ootel on veel tähetorn ja Uppsala 6,» sõnas Vallimäe ning lisas, et aina enam võtavad nad kasutusse taastuvenergiat.
Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks kommenteeris toimetusele, et sügis-talvised küttekulud sõltuvad siiski hindadest. «Selle aasta kaheksa kuu elektri- ja küttekulud on Tallinna Ülikoolis ühe miljoni euro kandis ja praeguste arvutuste kohaselt kulub järgneva nelja kuu jooksul veel üks miljon,» lisas ta ning nentis, et praeguseks sellele rahaline kate puudub.
Ka Tallinna Ülikool analüüsib erinevate meetmete mõju kulude vähendamiseks. «Esialgu oleme kulude kokkuhoiu saavutamiseks loobunud õppetööst Räägu tänava hoones ja appi võtnud tehnoloogiafirma, kelle tehisintellektil põhinev teenus aitab ülikooli linnaku kolme maja energiakasutust targemini juhtida. Hetkel aga pole välistatud ka karmimad sammud,» sõnas Saksa.
Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Mets kommenteeris, et elektrikulude tõus on olnud tunnetatav, aga ülikool on saanud nende tasumisega hakkama.
Mets lisas ka, et ülikool on tõstnud järjekorras ettepoole investeeringuvajadused, mis on seotud energia kokkuhoiuga. «Nimelt on plaanis asuda ehitama toidumaja teist etappi ja teha seda koos kogu hoone põhjaliku soojustamisega. Samuti on plaanis muuta energiatõhusamaks ühiselamu Torn,» lisas ta.
«Soojuse ning elektrienergia kokkuhoiuvõimalusi on arutatud teisigi, kuid sõltub konkreetsetest energiakandjate hindadest, kui palju ülikool peab oma igapäevaelu ümber korraldama,» selgitas Mets ning lisas, et kulude vähendamiseks ei ole ülikoolil hetkel plaanis distantsõppele ja kaugtööle üle minna.