K, 8.02.2023

DigiKiirendi arenguprogrammis alustavad kuus uut kooli

BNS
DigiKiirendi arenguprogrammis alustavad kuus uut kooli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lõppeval nädalal alustasid DigiKiirendi arenguprogrammis kuus uut kooli
Lõppeval nädalal alustasid DigiKiirendi arenguprogrammis kuus uut kooli Foto: shutterstock.com

Lõppeval nädalal alustasid DigiKiirendi arenguprogrammis kuus uut kooli: Astangu kutserehabilitatsioonikeskus, Audru kool, Emili kool, Jõõpre kool, Maardu gümnaasium ja Rakvere Vabaduse kool.

Pool aastat kestva programmi eesmärk on julgustada ja ergutada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. Programm arendab õpetajate digipädevust ning aitab juurutada uut õpikäsitlust ja -meetodeid õppetöösse.

Haridus- ja noorteameti koolituskeskuse juhataja Elo Allemanni sõnul peaks igas koolis digitehnoloogia olema käepärane vahend, mis toetab läbimõeldult igapäevast koolielu ja õppetööd. «Parima viisi, kuidas digivahendite kasutamist koolis peaks korraldama, leiabki koolipere koostöös programmi nõustajate ja koolitajatega,» tõdes Allemann.

Pooleaastase programmi vältel saavad õpetajad vastavalt oskustele ja võimetele õppida kas põhi- või rätsepakoolitusel, mida toetab koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Põhikoolitusel saavad õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest.

Edasijõudnutele on koolituskava koostatud nii-nimetatud rätsepameetodil konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Kooli juhtkonnale toimub koolitus, kus käsitletakse digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpitakse enda ja teiste koolide kogemustest ning koostatakse arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digipädevuse toetamiseks.

Kõik sel korral programmis osalevate koolide esindajad lausuvad kui ühest suust, et kool peab erinevate digiõppe võimalustega kursis olema. Audru koolis on viimastel aastatel digiteadmisi ja -oskusi jõudsalt kasutatud ning nüüd soovitakse oma teadmisi värskendada.

Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse haridustehnoloog Victoria Parmas arvab, et kogenud nõustajate juhendamisel arenevad kooli digioskused palju kiiremini. «Lisaks loodame, et programmiga liitumine ja kitsama eesmärgi sõnastamine arendusprojekti elluviimisel aitab arendada digipädevust süsteemselt ja kaasata kogu organisatsioon arendusse,» sõnas Parmas.

DigiKiirendi koolitaja ja Türi põhikooli õpetaja Laine Aluoja sõnul on digivahendid õpetajate töö tavapärane osa, seda eelkõige just õppetegevuse planeerimise osas. «Näiteks on loomulik, et õpetaja kasutab e-postkasti, e-päevikut, digitaalseid õppematerjale, digivahendeid tunni planeerimisel ja läbiviimisel lähtudes kõigi nende vahendite kasutamisel eelkõige enda vajadustest.» 

Aluoja lisas, et väga oluline on õpetaja oskus oma ainet õpetades arendada ka õpilaste digipädevust. «Just selleks annab DigiKiirendi arenguprogramm õpetajatele vajalikud teadmised, kogemused ja veebipõhised töövahendid.»

DigiKiirendi programmi on aastatel 2018-2022 läbinud 71 kooli meeskonda.

Programmi viib ellu haridus- ja noorteameti koolituskeskus. DigiKiirendi programmi haridustehnoloogiline nõustamine rahastatakse Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames. DigiKiirendi programmi koolitused rahastatakse programmi «Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid» tegevuse «Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine» raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Märksõnad
Tagasi üles