Ülikoolid koostavad ühisavalduse Eesti kõrghariduse tulevikust

Peagi koostatakse avaldus Eesti kõrghariduse tuleviku kohta Foto: Rektorite Nõukogu

Rektorite Nõukogu kutsel toimus neljapäeval esmakordselt ajaloos kuue avalik-õigusliku ülikooli nõukogude ühisistung, kus jõuti üksmeelele, et Eesti ühiskonna toimetulek 21. sajandi väljakutsetega sõltub oluliselt kõrgharidussüsteemi tugevusest.

Ligi 40 erinevate ülikoolide nõukogude liiget kokku toonud istungi fookuses oli kõrghariduse alarahastuse küsimus. Osalejad nentisid, et värskelt ametisse astunud koalitsiooni lubatud lisaraha võimaldab ülikoolidel küll finantskriisist väljuda, ent ei too iseenesest kaasa märkimisväärset arenguhüpet kõrgharidussüsteemis. Puudu on ka nägemus, milline kõrgharidussüsteem Eestit tulevikku viib. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 jääb selles osas õhukeseks.

Erinevate valdkondade esindajad nõustusid, et niinimetatud kolmikpöörde ehk rohe-, digi- ja innovatsioonipöörde elluviimiseks peavad ka ülikoolid ise olema võimelised teisenema 21. sajandi ootustele vastavaks ning seda on vaja teha koostöös. Praegu on kriitiline aeg kokku leppida, milliseid eesmärke peaks Eesti kõrgharidus täitma ja kuidas seda saavutada. Neid küsimusi asutakse lahkama ühises pöördumises, millega ülikoolide nõukogud soovivad avalikkuse ette tulla juba kuu pärast.

Ülikoole ühiskonnaga sidustavad nõukogud koosnevad haridus- ja teadusministeeriumi määratud ülikoolivälistest inimestest, senati valitud akadeemilistest töötajatest ja tasakaalustavast teaduste akadeemia esindajast. Nõukogu vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Muu hulgas kinnitab nõukogu ülikooli põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Neljapäevasele ülikoolide nõukogude ühisistungile eelnes laiem arutelu Eesti kõrghariduse tulevikust. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Tiit Land rääkis president Alar Karise ja Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni presidendi Michael Murphyga ülikoolide rollidest ja ambitsioonidest mitte üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas. Tartu Ülikooli (TÜ) nõukogu liige, Groningeni Ülikooli emeriitrektor ja praegune rahandusökonoomika professor Elmer Sterken avas kõrghariduse rahastamisega seotud küsimusi.

Ülikoolides sündiva teadmise jõudmisest ühiskonda rääkis Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektor Tõnu Viik koos haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, TLÜ nõukogu esimehe ning 5.0 Roboticsi kaasasutaja Taavi Lauri ning TÜ nõukogu liikme ja OÜ UniTartu Ventures nõukogu esimehe Heidi Kakkoga.

Selle üle, kuidas jõuavad ühiskonnast ülikooli inimesed, ideed ja rahastamine ning missugune on ülikooli nõukogu roll, arutlesid TÜ rektor Toomas Asseri eestvedamisel TÜ nõukogu esimees ja ASi Chemi-Pharm juhataja Ruth Oltjer, TTÜ nõukogu liige ja Helsingi Ülikooli biotehnoloogia professor Mart Saarma ning TLÜ nõukogu liige ja telekultuuri külalisprofessor Hagi Šein.