/nginx/o/2022/07/12/14689143t1h7ec1.jpg)
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb – magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.
Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug märkis, et võrreldes eelmise loendusega on suurenenud kõrgharidusega ja vähenenud põhiharidusega inimeste osakaal. Keskharidusega inimeste osakaal on jäänud samale tasemele.
«43 protsendil üle 15-aastastest Eesti elanikest on kõrgeimaks haridustasemeks keskharidus ja 37 protsendil kõrgharidus. Põhi- või madalama haridusega on 20 protsenti Eesti elanikest,» lausus Aug.
Tema hinnangul on loogiline, et kõrgeim haridus on seotud vanusega – vanematel inimestel on olnud rohkem aega, et erinevaid haridustasemeid omandada. «Näiteks on põhiharidusega inimeste osatähtsus kõige väiksem vanusegrupis 55–59. Samas pooled üle 90-aastastest on põhi- või madalama haridusega, sest nooruses ei olnud neil võimalik lihtsalt kõrgemat haridust saada,» selgitas Aug.
Vanuse järgi vaadates on kõrgharidus omandatud enamasti umbes 25. eluaastaks. Sealt alates püsib kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust 40 protsendi ümber kuni 70-aastaste vanuserühmani, kust alates hakkab kõrgharidusega inimeste osatähtsus vähenema.
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetest selgub veel, et 21,4 protsendil Eesti rahvastikust vanuses 25–64 on omandatud magistrikraad. 17,4 protsendil on kutsekeskharidus ning umbes sama paljudel ehk 17,2 protsendil üldkeskharidus.
Bakalaureusekraadiga on 13 protsenti rahvastikust ning kutseharidusega keskhariduse baasil 10 protsenti. Vanusegrupis 25–64 on umbes sama palju inimesi, kelle haridustee on piirdunud algharidusega – neid oli 1,1 protsenti ehk 7752 inimest. Neid, kes on omandanud doktorikraadi, oli üks protsent ehk 6805 inimest.
Kõige rohkem on kõrgharidusega inimesi linnalistes piirkondades, kus 49 protsenti vanusegrupist 25–64 on kõrgharidusega. Väikelinnalistes piirkondades on kõrgharidus 47 protsendil ja maalistes piirkondades 30 protsendil rahvastikust.
Maakondlikus võrdluses on kõige suurem kõrgharidusega 25–64-aastaste koondumus ootuspäraselt Harjumaal ja Tartumaal, kus neid on vastavalt 52,6 ja 46,1 protsenti. Suhteliselt kõige vähem on kõrgharidusega inimesi Järvamaal 25,5 protsendiga ja Jõgevamaal 27 protsendiga.
Kui vaadata kõrgharidusega inimeste osatähtsust kohalike omavalitsuste kaupa, paistab silma Viimsi vald, kus 25–64-aastaste kõrghariduse määr on tervelt 62,5 protsenti.
«Viimsi vallas on ka kõige suurem magistrikraadiga inimeste osakaal – 38 protsenti. Samas kui vaadata doktorikraadiga inimeste osa rahvastikust, on kindel liider Tartu linn, kus doktorikraad on neljal protsendil inimestest. Eesti keskmine on seejuures üks protsent,» selgitas Aug.
Vene emakeelega inimestel on keskmiselt veidi kõrgem haridustase kui Eesti emakeelega inimestel. Neil moodustavad põhiharidusega inimesed väiksema osa ning keskharidusega inimesed veidi suurema osa kui eesti emakeelega inimeste puhul. Muu emakeelega rahvastiku hulgas on põhi- või keskharidusega inimesi juba tunduvalt vähem: vastavalt 4,6 ja 25,4 protsenti, suurima osa moodustavad kõrgharitud 70,1 protsendiga.
«Kui võrrelda eelmiste loendustega, siis on meil siin muu emakeele ja kõrgharidusega inimesi lausa 35 protsendi võrra rohkem kui 20 aastat tagasi. See tähendab, et Eesti on üha enam sihtkoht kõrgelt haritud sisserändajatele,» märkis Aug.
Statistikas ei kajastu sõjapõgenikud, kes on Eestisse tulnud pärast loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2021.
Rahva- ja eluruumide loenduse raames vaadeldakse Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Kuid statistikaameti regulaarsed uuringud on näidanud, et lisaks formaalhariduse omandamisele osalevad inimesed järjest aktiivsemalt ka elukestvas õppes. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on elukestvas õppes osalemine 10 aastaga kasvanud 54 protsenti ja 20 aastaga rohkem kui kolmekordistunud.
Elukestvas õppes osalemine on suurem naiste ja kõrgemalt haritute hulgas. Eesti elukestvas õppes osalemise määr 18,4 protsenti on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 10,8 protsenti.
Tulemused põhinevad registripõhise rahvaloenduse andmetel ning on avaldatud statistika andmebaasis. Küsitlusega kogutud andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tulemused avalikustab statistikaamet novembris.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)