Sisekaitseakadeemia ja lennuakadeemia asuvad ühiselt lennumeeskondi õpetama

Vasakul sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ja paremal Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel Foto: Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ja Eesti lennuakadeemia rektor Koit Kaskel sõlmisid neljapäeval koostöölepingu, et edendada ühiselt siseturvalisust, muu hulgas hakatakse ühiselt lennumeeskondi ette valmistama. 

Leping sätestab ühise huvi panustada oma teadmiste, oskuste ning kogemustega mehitamata lennunduse ja kaugseireteemadega seotud teadus- ja arendustöösse ning koolitusesse. Lepiti kokku, et moodustatakse ühiseid uurimisrühmi teadus- ja arendustööks, jagatakse olulisi uurimisteemasid ning toetatakse vastastikuse juhendamisega.

Sisekaitseakadeemia rektor Marek Lingi sõnul on koostööleping oluline verstapost Eesti siseturvalisuse ja sisejulgeoleku tagamisel kõrgtehnoloogia kaudu. Turvalisus algab ju igaühest ja koolide ühine panus nii tehnoloogia kaasamisel siseturvalisuse õppesse kui ka kogu kaugseire- ja droonidega seotud valdkonna arendustegevus on praegu väga aktuaalne, märkis Link.

Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel hindab kaugseirealase koostöö alustamist samuti kõrgelt. «Siseturvalisuse tagamine on oluline tervele Eesti ühiskonnale ja lennuakadeemia kompetentsi kasutamine selle nimel on meile auasi. Meievaheline koostöö on hea näide sellest, et ühine eesmärgipärane tegevus võimaldab mõlemal koolil oma parimat kompetentsi kasutada ja optimeerib seejuures ressursside kasutamist. Alati ei pea üksi tegutsema,» tõdes Kaskel.

Esimeste koostöösammudena alustatakse juba augustis lennumeeskondade ettevalmistamist, kus osaleb kokku kümmekond tulevast kaugpilooti mõlemast akadeemiast. Koolitus toimub Eesti lennuakadeemias ning selle käigus omandatakse põhjalikud teadmised lennu ettevalmistusest kuni seireandmete dokumenteerimiseni.

Põhjalik ettevalmistus on aluseks siseturvalisusele oluliste riiklike seireteenuste väljatöötamisel ja testimisel. Üheks paljudest võimalustest on jääohutus, kus mehitamata õhusõidukit on võimalik kasutada nii jäätugevuse kindlakstegemisel kui ka inimeste teavitamiseks, või metsatulekahjudele reageerimine, kus on võimalik droonidega põlengualasid ja tekkivaid tulekoldeid tuvastada. Kuidas kogu protsess missiooni planeerimisest kuni tehnilise teostuse ja juriidilise kooskõlani välja peaks nägema, selgitabki välja kahe kooli koostöö.

Kaugseiretehnoloogiate kasutuselevõtul ja teenustesse integreerimisel on valdkondade ühisosa märkimisväärselt suur. Kuna kaugseire õhusõidukid on kallihinnalised seadmed, siis koostalitusvõime, mis seisneb ühise ja kõiki osapooli rahuldava tehnoloogia soetamises ja integreerimises asutuse poolt enda tarbeks disainitud teenustega, tagab terviklikuma arengu ja loob märgatava kokkuhoiu.

Koostöölepingu lisana on valmimas ka konkreetsem koolidevaheline tegevuskava, mis käsitleb muu hulgas uute kaugseiretehnoloogiate ja -taktikate katsetamist ja mehitamata robootikasüsteemide kasutuselevõttu puudutavaid strateegilisi uuringuid.