K, 17.08.2022

Arhitektuuritudengid ehitasid Tartusse puidust varjualuse

PM Haridusportaal
Arhitektuuritudengid ehitasid Tartusse puidust varjualuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
EKA tudengite projekt "Kino"
EKA tudengite projekt "Kino" Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna tudengid avavad reedel kell 17 Tartus Emajõe ääres puidust varjualuse «Kino», mis tudengeid juhendanud arhitektide Alvin Järvingu ja Ott Alveri sõnul meenutab ehitise asemel pigem masinat.

Varjualune «Kino» on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise esimese kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Varjualuse kavandamine ja ehitamine on aastaid olnud EKA arhitektuuritudengite esimene suurem õppeülesanne. Eelmisel talvel koolitöö käigus just Tartu jaoks välja töötatud ideede seast valiti välja üks projekt, Alis Mäesalu välja pakutud «Kino», mis nüüd ühiselt valmis ehitati. Kolmest osast koosnev varjualune jääb linnakodanikele kasutamiseks Tartu kultuuripealinna-aasta lõpuni. Ka järgmise paari aasta varjualused kavandatakse just nimelt Tartusse.

Varjualuse projekti juhendajate, arhitektide Ott Alveri ja Alvin Järvingu sõnul paistis kolmeosaline «Kino» tudengite teiste ideede seast silma, sest meenutab ehitise asemel pigem masinat. «See on samal ajal justkui kaamera, ekraan ja kinosaal. Võiks lausa öelda, et «Kino» varjualused automatiseerivad Eesti filmi – igas varjualuses jookseb üks hästi komponeeritud Eesti filmi kaader, mis aitab külastajal igavust tunda ja mõtestada oma eksistentsi.»

Tartu annab võimaluse katsetamiseks

Tänavuse varjualuse autor, arhitektuuritudeng Alis Mäesalu ütles, et Tartu on tema silmis põnev linn, kus ei kardeta katsetada eriilmelisi lahendusi muutmaks linnaruumi paremaks, huvitavamaks ja jätkusuutlikumaks. Varjualust kavandama hakates seadis Alis endale eesmärgiks pakkuda tartlastele mentaalse vaikuse leidmise paika linnakeskkonnas: nii valmis kolmeosaline «Kino», kuhu saab peitu pugeda ning mis kadreerib siseneja jaoks väikese killu ümbritsevast linnast.

«Inimesel on valida kolme erineva varjualuse vahel, et leida enda jaoks sobiv paik, kus istuda või visata selili ning jälgida kino laiekraani formaadis avausest ümbritseva aeglast muutumist ja ööliblikate tantsu ümber põleva tänavalambi. Nii saab sumbata läbi pealetükkiva igavuse ja sel teel jõuda mõttevaikuseni. Või siis vähemalt korraks puhata jalga ja võtta aeg maha. Teha paus, kõigest,» ütleb Mäesalu.

Tudengite loodud ehitisi tuleb veel

«Panime eelmisel aastal aluse uuele traditsioonile – kuni 2024. aastani on varjualuse projekti sihtkohaks Tartu kesklinn. Soosime ja näitame installatsioonide püstitamisega puidu kasutamise võimalusi ja oleme üliõpilastele organisatsioonina eeskujuks ja toeks. Töö lõpptulemus pakub linlastele ja meie külalistele võimaluse Tartut hoopis teise nurga alt vaadelda,» ütles Tartu ruumiloome osakonna maastikuarhitekt Anna-Liisa Unt.

«Puit kui ehitusmaterjal on veel maailmas alakasutatud, kuid saab aina populaarsemaks. Tehnoloogia areng on viinud selleni, et puidust saab ehitada ka kuni 20-korruselisi pilvelõhkujaid ehk sisuliselt võiks 99 protsenti kogu meie vajaminevast elamufondist tulla jätkusuutlikult ja säästlikult kasvatatud metsadest. Kui võtta arvesse, et meie keskkonnal on ka hind, siis on see ka soodsam kui betoonist ehitamine,» ütles varjualuse rajamist toetava Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja. «Seetõttu on EKA varjualuste-projekt tulevikku vaatav ning loodetavasti kasvavad siit välja puitu kui innovaatilist ja samas keskkonnasäästlikku materjali armastavad ja väärtustavad arhitektid.»

Varjualuse planeerimine ja koos terve kursusega valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese õppeaasta suurprojekt olnud juba 17 aastat. Tänavune varjualune on teine, mis kerkib Tartusse. «Kino» valmis Tartu linna, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Raitwoodi, Palmako ja EKA toel.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise esimese kursuse projekteerimise töögruppi kuuluvad Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja ja Madis Arp Keerd. Ehitamisel lõid kaasa Aiko Liisa Olek, Anabel Ainso, Anu Alver, Anneli Virts, Arabella Aabrams, Frank Kuresaar, Fred-Eric Pavel, Hugo Georg Kalaus, Karl Robin Timm, Karmo Viherpuu, Kristian Tigane, Laura Haki, Laura Venelaine, Liisalota Kroon, Rasmus Roosileht ja Triinu Lamp.

Kursuseprojekti juhendasid Ott Alver ja Alvin Järving arhitektibüroost Arhitekt Must, puutöökojas suunas tudengeid Ragnar Kekkonen ning konstruktsioonide osas Andres Lehtla.

Märksõnad
Tagasi üles