K, 17.08.2022

Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda

Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: MIHUS

«Maailm on ühtaegu üha avaram, ent samas ka nii lähedal, otsekui peo peal,» ütleb rändeekspert Mari-Liis Jakobson Mondo Rändekooli avaloengus. Elame maailmas, kus üleilmsed kriisid lendavad sisse igast veebiaknast ja Instagrami story’st. Teame Ukrainas toimuvatest sõjakoledustest, näeme Kiribati saare kadumist kliimamuutuste tõttu või elame kaasa Vahemerel elu eest võitlevate põgenike rändelugudele.

Inimlikult on need lood meile lähedal, ent ometi toimub kõik nii kaugel värvilise ekraani taga, et tihti on raske leida oma rolli ühes või teises üleilmses kriisiloos. Aga siis plingib telefon uue teatega sõbrast, kelle sünnipäevaks kogutud annetused lähevad projektile «Ukraina heaks!». Järgmisel päeval märkad TikTokis postitust, mis kutsub reedesele kliimastreigile, ja noortekeskuses esineb arengukoostöö ekspert, kelle projekti kaudu said keskhariduse mitmed Afganistani tüdrukud.

Maailm ongi üha avaram ja samas nii lähedal – igaühe panus loeb päriselt ning muudab tulevikku. Ja nii kummaliselt kui see ka ei kõlaks, on meil vaja üleilmseid kriise samal ajal nii lahendada kui ka proovida ennetada. Ühe annetuse, TikToki video või loenguga neid kriise ei lahenda, aga järjepidev tegutsemine viib kogu maailma lahendustele kõvasti lähemale. Selle järjepideva töö saab kokku võtta mõistega «maailmaharidus».

Oleme Mondos avanud maailmahariduse mõiste järgneva ülesande kaudu – jagada teadmisi sellest, kuidas globaalsed probleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Teadmistest järgmine samm on isikliku vastutuse võtmine ja teadlik tegutsemine globaalse ebavõrdsuse vähendamise nimel. Just teadlik tegutsemine on see, mille poole Mondo Maailmakoolis iga uue õppematerjali, konkursi ning koolitusega püüdleme. Oktoobris 2020 avaldatud PISA uuringu andmetel peab end maailmakodanikuks 76% Eesti õpilastest, ent vaid pooled õpilastest arvavad, et nende käitumine võib mõjutada teistes riikides elavaid inimesi või et nad saavad midagi üldse ette võtta. Muude riikide õpilased on oma käitumise seoseid hinnates optimistlikumad. Haridustöötajate võimuses on noori toetada ja inspireerida, et nad tunnetaksid oma tugevust maailmamuutjatena.

Igal teol on mõju

Kinnitust sellele, et üksikisiku panusel on mõju, ei pea aga kaugelt otsima. Sünnipäevapeol tehtud viieeurone annetus Ukraina heaks jõuab Mondo kaudu Ukraina kõige suurematesse kriisikolletesse. Sõjast räsitud piirkondades on elanikel puudus toidust, veest, esmatarbekaupadest, samuti on elektrivarustus katkenud või heitlik. Viie euro eest saab osta näiteks kaks pakki hügieenisidemeid. Noorele tüdrukule, kelle elu on sõjakeerises päevapealt peatunud, aitab see abi igapäevaelu veidigi talutavamaks muuta ning annab jaksu muudele raskustele vastu pidada.

Viiest eurost veelgi suurem mõju on sõbra tegevusel, kes sünnipäevaks annetuskampaania korraldas, sulle võib-olla Ukrainas toimuvat selgitavat artiklit jagas ja kes tõenäoliselt järgmisel kohtumisel Ukrainas toimuva aruteluteemaks tõstatab.

Noored kui maailmaharijad

Just nendele noortele panustab maailmaharidus ja nemad omakorda panustavad teadlikult või alateadlikult tagasi maailmahariduse levimisse. Toome veel ühe näite.

Maailmakooli rahvusvaheline projekt «1Planet4All» suurendab noorte teadlikkust kliimamuutustest kui üleilmsest ohust kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Projekti tegevustega inspireerime noori tegutsema turvaliste, kaasavate ja kliimanutikate kogukondade nimel. Suured ja kõlavad sõnad projektikirjelduses saavad reaalsuseks Tallinna inglise kolledžis, kus abiturendid Tevian Thomson ja Johanna Emilie Tammik lõid kooli õpilasesindusse keskkonnagrupi. Eesmärk on võimas – muuta kogu kool keskkonnasõbralikumaks. Noored alustasid puuviljakampaaniast: banaani ja õuna söömise kaudu juhiti tähelepanu taimetoidule. Sellel aastal korraldatud keskkonnateemalised maailmapäevad kaasasid juba 350 õpilast 1.–12. klassini. «Me oleme gümnaasiumi õpilased. See, mis eeskuju me anname väiksematele, on väga oluline. Ja ükskõik kui vana sa oled, ole eeskuju! Oma sõpradele, teistele noortele, isegi vanemale generatsioonile!» selgitas Johanna.

Kui Johanna ja Teviani loodud keskkonnagrupp õpilasesinduses on oma kooli esimene, siis praegustele TIKi 1. klassi õpilastele on see gümnaasiumisse jõudes juba uus normaalsus ning aastatega arenevad teod üha mõjusamaks.

Tulevikukriise ära hoida ei saa

Kõige selle kõrval kestab sõda Ukrainas ikka edasi, kliimamuutuste tulevikustsenaariumid on hirmutavad hoolimata võimalikest pidurdustest ning Afganistanis lõpeb haridustee paljude tüdrukute jaoks 12-aastaselt. Paljusid juba toimuvaid või tulevikus juhtuvaid üleilmseid kriise on võimatu ennetada või päevapealt ära lahendada. Just nii – võimatu. Nagu eeltoodud näidetest kõlama jääb, saame aga neid leevendada ning ära hoida kaasnevaid või teisi võimalikke kriise.

Näiteks ütles Afganistani inimõiguste aktivist Ali Afzali, et aastatepikkune töö riigis on suutnud teha väga paljudele afgaanidele selgeks, et kõik inimesed – naised, mehed, vähemused, puuetega inimesed – on võrdsed. Ja seda teadmist ei võta Taliban ühegi tüdruku vanematelt ära. Rahvusvaheline kogukond võiks tema hinnangul toetada esimese sammuna afgaane just toidu, ravimite ja riietega ning survestada Talibani, et neid jagaks mittetulundussektor. Nii saab olla kindel, et abi ka abivajajani jõuab ning inimestel oleks esmalt olemas eluks hädavajalik. Kui inimestele on antud võimalus elada, saab juba lahendusi edasi otsida. Selle sõnumi ütles Afzali aprilli lõpus ÜRO hariduslikul rollimängul osalenud Eesti, Läti ja Leedu noortele, kes ühes komisjonis töötasidki välja lahendusi naiste majanduslikuks võimestamiseks maailmas.

Noorsootöötaja roll

Selleks et noortest saaksid maailmakodanikud, kes ka teisi oma tegude ja sõnadega innustavad, on neil enamasti vaja tõuget ja ruumi aruteluks. Noorsootöötaja rolli siin mõistab vist igaüks, ent maailmahariduse teemade puhul on üks oluline nüanss: need on põrgulikult keerulised. Venemaa sõda Ukrainas analüüsivad meedia vahendusel iga päev kaitseeksperdid üle maailma, Afganistanis töötasid maailma parimad inimõiguste eksperdid ning kliimamuutuste pidurdamise lahendusi otsivad maailma parimad teadlased. Iga teema juures tuleb tegeleda tuhandete faktide, arvamuste ja kultuuritaustadega.

Noorsootöötaja, kes soovib oma noortega rahu, inimõiguste või keskkonnahoiu teemasid kajastada, peab arvestama, et ühte ja õiget vastust või juhist ta noortele anda ei saa. Pigem tuleb mugavustsoonist välja astuda, koos noortega teemat avada nii, nagu nemad seda eelistavad, ning arvestada sellega, et arutelu võib lõppeda mitme vastuseta küsimusega.

Ühiste avastusretkede ja arutelude kaudu areneb aga nii noor kui ka noorsootöötaja ning astub sammu lähemale tegutseja rollile, et olla osa hoolivamast ja õiglasemast maailmast. «Tasapisi. Mitte pauhti! Aga märkamisi muutustest noorte suhtumises on. Uhke tunne on, et olen aidanud mingit sammukest astuda,» kirjeldas seda teekonda Ilmatsalu noortekeskuse juhataja Jaanika Palm, kes oma noortekeskusele loodussuuna võttis.

Selline ongi maailmahariduse olemus: noor teab, hoolib ja tegutseb. Nii mõeldes on tulevikukriisid küll käegakatsutavad, kuid meie roll neile vastu astudes tundub hoopis lootusrikkam.

Märksõnad
Tagasi üles