Ukraina ja Eesti noortele toimub 280 lõimumise ja keeleõppe laagrivahetust

Eesti annab oma panuse Ukraina noorte haridustee jätkumisse Foto: Marko Saarm

Juuni lõpus algasid esimesed lõimumise ja keeleõppe laagrid Ukraina ja Eesti noortele – kokku toimub riigi toetusel 280 laagrivahetust, mis loovad noortele võimalusi keeleõppeks, omavaheliseks suhtlemiseks ja pakuvad arendavaid ühistegevusi.

Haridus- ja teadusministeeriumi huvihariduse valdkonna juht Tormi Kotkas usub, et Ukraina noored on Eestis hästi hoitud ning arendavate ja mänguliste tegevuste käigus areneb ka noorte keeleoskus. «Näiteks tehakse laagrites teaduskatseid, sporti, küpsetisi, tegeletakse meisterdamise ja voolimisega ning mängitakse erinevaid Eesti laulu- ja ringmänge. Eesti keele õpe on nende tegevuste ja mängude loomulik osa – laagrikasvatajate juhendamisel õpitakse vastastikku tundma üksteise keelt ja kultuuri. Ööbimisega laagrites lisanduvad huvipõhistele tegevustele vaba aja tegevused ja suhtlus, mis omakorda loob häid võimalusi eesti keele õppeks ning uute sõprade leidmiseks.»

Valgemetsa noortelaagri esindaja Katrin Pree sõnul lõppes nende esimene laagrivahetus 11. juulil ning laagri lõpuks oskasid Ukraina noored eesti keeles tervitada, tänada ning öelda midagi iseenda kohta. «Tagasiside põhjal leidsid Ukraina noored omale laagrist sõpru ning vahetati ka sotsiaalmeedia kontakte, et edaspidi suhelda. See näitas, et noortel on huvi teineteisega suhelda, mis omakorda on heaks motivaatoriks keele õppimisel.»

Juuni keskpaigas lõppenud taotlusvooru esitati laagrite korraldamiseks 151 taotlust. Positiivse rahastusotsuse sai 138 taotlust, mida riik toetab 1,9 miljoni euroga. Laagrivahetusi toimub kokku 280 ning nendest saab osa enam kui 11 000 Eesti ja Ukraina noort. Kõige rohkem ehk 40 protsenti on laagrikorraldajate seas noorte- ja haridusvaldkonna organisatsioone ning 17 protsenti üldhariduskoole. 42 laagrit viiakse läbi ööbimisega projektlaagritena ning ülejäänud päevalaagritena. Ühes laagrivahetuses osaleb minimaalselt kümme noort.

Laagritoetust saab kasutada kuni 30. oktoobrini, mis tähendab, et laagreid saab korraldada nii suvel kui ka sügisvaheajal.

Lisaeelarvega toetab riik noortelaagrite korraldamist, et soodustada Ukraina noorte kiiremat kohanemist eesti keele ja kultuuriruumiga ning valmidust jätkata sügisel haridusteed eestikeelses koolis.

Lisainfot laagrite toimumise kohta jagavad ja sihtgruppe teavitavad laagreid korraldavad organisatsioonid.