K, 17.08.2022

Epp Jalakas: tervislik ülikoolilinnak kujuneb koostöös

Epp Jalakas
, Sisekaitseakadeemia spordijuht-lektor
Epp Jalakas: tervislik ülikoolilinnak kujuneb koostöös
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sisekaitseakadeemia uus õppehoone.
Sisekaitseakadeemia uus õppehoone. Foto: Tairo Lutter
  • Tervisliku ülikoolilinnaku teemad ei ole seotud ainult spordiga.
  • Varasemast tähelepanelikumalt peab tegelema riskikäitumise ennetamisega.
  • Tunnustuse vääriline tase on alles algpunkt.

Maikuu alguses räägiti Eesti Akadeemilise Spordiliidu konverentsil Tervisliku ülikoolilinnaku (Healthy Campus) programmist ja sama kuu lõpus sai Sisekaitseakadeemia Brüsselis Rahvusvaheliselt Üliõpilasspordi Liidult (FISU) plaatinataseme sertifikaadi programmi kriteeriumite täitmise eest. Oleme akadeemias sellesse programmi panustanud eelkõige aega, sest väga paljud programmi jaoks vajalikud sammud olid juba varasemate aastate jooksul astutud või kaetud regulaarsete tegevustega. FISU eesmärk on programmi laiendada. Kas kõrghariduse rahastamise mured lükkavad tervislikkuse teemad kõrvale, küsib Sisekaitseakadeemia spordijuht-lektor Epp Jalakas.

Programmi kõik 100 kriteeriumit on seotud ülemaailmse säästva arengu eesmärkidega, mis justnagu kohustaks edumeelsemaid inimesi selle eest hoolitsema, et programmi kriteeriumid nende kogukonnas täidetud saaksid. Siis läheb igal kogukonna liikmel ja kogukonnal tervikuna paremini.

Kolleegid on minuga vahel norinud, et mul ei olegi peas muud kui sport ja eks ma spordijuhina püüangi võimalikult paljusid kaasa liikuma tõmmata ja võistlemispisikuga nakatada, aga Tervisliku ülikoolilinnaku teemad ei ole ainult spordiga seotud. Samas on neil ühisosa olemas, sest palju asju saab parandada liikumise ja selleks motivatsiooni leidmise abil.

Hiljuti meedias avaldatud andmed kasvavast rasvumise ohust on otseselt seotud nii toitumise, füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervisega. Endiselt, võib-olla veel tähelepanelikumalt kui varem, peame tegelema riskikäitumise ennetamisega. Tervisliku ülikoolilinnaku programmis käivad selle alla alkoholi, narkootikumide ja dopingu tarvitamine, suitsetamine, seksuaaltervis, lähisuhtevägivald, grupipõhine diskrimineerimine.

Pandeemia ei takista tegutsemist

Koroonapandeemia tõstis nakkushaiguste preventsiooni, aga programmis on lisaks ka kriteeriumid mitte-nakkushaiguste ennetavateks tegevusteks ning kõrgkoolidelt eeldatakse ka enda kogukonnale suunatud tervisekontrolli, sh hammaste tervise eest hoolitsemise propageerimist.

Just viimasel kahel aastal on vähemalt Sisekaitseakadeemias suurenenud tähelepanu vaimse tervise teemadele ja täiendkoolituskeskus on pakkunud kasulikke järelkuulatavaid loenguid. Võimalust psühholoogide konsultatsioonideks kasutatakse ja kiidetakse samuti. Sotsiaalse tervise turgutamiseks oli isolatsiooniperioodidel abi liikumiskampaaniatest ja teistest ühistest interaktiivsetest tegevustest. Kui koguneda ei saa, siis midagi on ikkagi võimalik selle asemel välja pakkuda.

Meie kõrgkoolil on vedanud üliõpilasesindustega, kes ei ole oodanud, et küll probleemid kunagi lahenevad, vaid on ise asunud küsima, korraldama ja lahendama, koolikeskkonda mugavamaks ja atraktiivsemaks muutma. Võib-olla on siin kasuks ka meie peaaegu 1000-liikmeline õppurkond, kus koolikaaslasi paremini tuntakse ja toetatakse kui mõnes suuremas ülikoolis.

Programmis olulisel kohal oleva säästva arengu teemadega on kenasti haakunud akadeemia 2019. aastal valminud Tallinna ja 2020. aastal Narva õppekeskused – mõlemaid tunnustati arhitektuuriauhindadega. Uues Tallinna hoones kaotasime ruutmeetreid võrreldes vana hoonega. Ruumid on rohkem ristkasutuses ja vahel oleme selle pärast ka ebamugavustes, aga ökonoomsus kohustab hakkama saama. Erinevate ressursside kokkuhoiuks on ka meie simulatsioonikeskuse kasutamine enne praktilisi harjutusi või nende osana, põimõpe ja veebikoosolekud selle asemel, et mitmetest akadeemia asukohtadest pidevalt asjade arutamiseks kokku sõita.

Tervisliku ülikoolilinnaku programm propageerib ka keskkonnasäästlikku liikumist, prügi sorteerimist, taaskasutust, rohealade rajamist, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning ühistegevusi kõrgkooliväliste partneritega. Lisaks julgustab see leidma tegevustele sponsoreid, sest ka programmi rahastamise kohta on mõned kriteeriumid seatud. Tänu kriteeriumi täitmise jaoks saadud kohustusele on akadeemia spordiklubi küsinud programmi uuenduslikeks tegevusteks toetust Eesti Kultuurkapitalilt ning selle abil ongi toimunud nii liikumiskampaaniaid kui ka uute alade tutvustavaid treeninguid ja töötubasid. Spetsiaalselt Tervisliku ülikoolilinnaku programmi jaoks kulutatud vahendeid on pooleteist aasta jooksul olnud mõned tuhanded eurod, ülejäänud finantseerimine on nagunii olnud kavas meie õppeasutuse arenguks ja toimimiseks.

Kohustusliku tegevuse kõrvalt tasub tegeleda ka pisiasjadega

Meie osalemine programmis on olnud paindlik. Tõsi, mingiteks tähtaegadeks kriteeriumite täitmise kohta tõendeid esitades on aega kulunud öötundidest, aga kuna programm nõuab ka tervislike magamisharjumuste propageerimist kõrgkooli kogukonna liikmete seas, siis ei ole mõistlik selles halba eeskuju anda. Seega oleme uuenduslike tegevustega, mis programmi arenduspäeval kirja said ja mida kord semestris ühiselt üle vaatame, edasi liikumas vastavalt ajalistele võimalustele.

Kui Sisekaitseakadeemia vaates vastata esimeses lõigus püstitatud küsimusele, siis meil ei ole rahastamise probleemid seni saanud Tervisliku ülikooli kriteeriumite täitmisel takistuseks, aga ehkki töö kõigis programmi valdkondades peab olema järjepidev, ei oska edasist arendustegevuste osa väga suureks ennustada. See on natuke hirmutav, sest FISU audiitori esimese aasta kiitvas raportis oli märkus, et tase, mille oleme saavutanud, on alles algpunt ning kõiki tegevusi on seega võimalik jätkata ning nende kvaliteeti tõsta.

Sisekaitseakadeemia Tervisliku ülikoolilinnaku programmi juhina ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu aseesimehena loodan, et kõrgkoolid ei valgu palgarallis edumeelsest akadeemilisest kaadrist tühjaks ja et kohustusliku õppealase tegevuse kõrvalt jaksaksime tegeleda ka nende pisiasjadega, mis kõrgkoolide kogukondade tervist ja tootlikkust parandaks.

Märksõnad
Tagasi üles