Uuel nädalal algab seitsmeteistkümnes Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool

Tallinna Ülikoolis. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool «Tallinn Summer School» toimub sellel aastal 11.–29. juulil ning programmis on 15 erinevat kursust. Oodata on umbes 320 osalejat 50 riigist. Kõige rohkem välisosalejaid on Suurbritanniast, Saksamaalt, USAst ja Hong Kongist.

Rahvusvahelise suvekooli programm sisaldab keelekursuseid, loomingulisi töötubasid ning mitmesuguseid humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning hariduse ja inseneritöö valdkonna kursuseid. Kõige populaarsemad on eesti ja vene keele, aga ka lühifilmi loomise kursus ja mängustamise töötuba (gamification workshop).

Suvekooli kõige suurema osalejate arvuga kursus on vene keele kursus, kus osaleb 80 inimest. Traditsiooniliselt on programmis mängustamise (gamification) töötuba. Mängustamine on mängu elementide kasutamine mittemängulises keskkonnas eesmärgiga tekitada mängulaadseid emotsioone ja kogemusi. Kõige enam on mängustamine levinud turunduse valdkonnas, kuid seda rakendatakse üha rohkem ka muudes valdkondades, näiteks hariduses.

2022. aasta programmis on ka mitmeid uusi kursuseid. Näiteks doktorantidele suunatud kursus «Rahvusülene mõttelugu. Võrdlevad meetodid» (Transnational Intellectual History: Comparative Methods). Kursust toetab Euroopa Teadusnõukogu (ERC) projekti «Kriis ja ajalikkus maailmasõdade vahelises mõtteloos» (Between the Times: Embattled Temporalities and Political Imagination in Inter-War Europe) raames. Kursusel toimuvad peaesinejate loengud on kõigile avatud ja tasuta.

12. juulil kell 17.00 toimub prof. Georgios Varouxakise (Londoni Ülikooli Queen Mary kolledž) loeng «Kui «globaalne» saab mõttelugu olla? «Lääne» idee ajaloo juhtum» (How 'Global' Can Intellectual History Be? The History of the Idea of 'the West' as a Case Study) ning 13. juulil kell 17.30 toimub dr. Eva Piirimäe (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut) loeng «Kas ja miks peaksime käsitlema poliitilisi mõisteid korraga nii ajaloolises kontekstis kui ka pikas ajaloolises perspektiivis? «Rahvaste enesemääramise» juhtum.»

Teine uus kursus on «Digiteenuste kujundamine tervisekäitumise muutmiseks» (Design of Digital Services for Health Behaviour Change), mille eesmärk on õppida kasutama digitehnoloogiat terviseprobleemide ennetamiseks ja juhtimiseks, samuti kaasama kasutajakesksesse suhtluse kujundamise protsessi ning luua käitumise muutmise prototüüp, mille eesmärk on digitaalne rakendus või teenus.