K, 17.08.2022

Kehva eesti keele oskusega kolme aasta pärast enam õpetajaks ei pääse

PM Haridusportaal
Kehva eesti keele oskusega kolme aasta pärast enam õpetajaks ei pääse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kolme aasta pärast peavad kõik õpetajad oskama hästi eesti keelt.
Kolme aasta pärast peavad kõik õpetajad oskama hästi eesti keelt. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Haridus- ja teadusministeerium sidus õpetajate riigikeele oskuse nõude teiste kvalifikatsiooninõuetega, mis tähendab, et alates 2025. aasta septembrist enam kehva eesti keele oskusega õpetajaks või koolijuhiks ei pääse. 

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna allkirjastatud määrus koondab ühte õigusakti kvalifikatsiooninõuded ja juba kehtivad eesti keele oskuse nõuded koolieelsete lasteasutuste pedagoogidele ning üldhariduskoolide õpetajatele, koolijuhtidele ja tugispetsialistidele. Haridustöötajatele on pikka aega kehtinud B2 või C1 tasemel eesti keele oskuse nõue, sõltuvalt sellest, millisel ametikohal nad on või millises keeles õpetavad.

Uue määruse kohaselt on alates 2025. aasta 1. septembrist eesti keele oskuse nõue selgesõnaliselt õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete osa. See tähendab, et nõuetele mitte vastava keeleoskusega õpetajaga ei ole võimalik sõlmida tähtajatut lepingut ning koolijuhi või tugispetsialisti saab palgata vaid keeleoskusnõude täitmisel. Muudatus rakendatakse kolme aasta pärast, andes haridustöötajatele piisavalt aega oma eesti keele oskuse parandamiseks ja vajadusel eesti keele tasemeeksami sooritamiseks.

Kersna märkis, et õpetajate väga hea keeleoskus on eelduseks ühtse eestikeelse õpikeskkonna loomisel. «Riik on juba aastakümneid võimaldanud ebapiisava eesti keele oskusega haridustöötajatele erinevaid koolitusi, aga nii nendel osalemine kui ka efektiivsus on olnud madalad,» ütles Kersna. «Kavandame uusi spetsiaalselt neile mõeldud keelekursusi. Jätkuvalt pakume õpetajatele mitmesuguseid paindlikke keeleõppevõimalusi, nagu koolipõhised koolitused ja e-õppe keskkondade toel keele omandamine. Õpetajad peavad olema keeleõppes eeskujuks.»

Eesti keele õppimiseks ja keeleoskuse parandamiseks on haridustöötajatel olnud ja on ka edaspidi mitmeid võimalusi, sealhulgas Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Töötukassa mitmekesiste teenuste näol. Keeleameti heakskiidu on saanud 125 eraõiguslikku koolitusfirmat, kelle juures on võimalik eesti keelt õppida või asutuse juurde keelekursust tellida.

Lisaks täiendab haridus- ja teadusministeerium haridustöötajate eesti keele õppimise võimalusi uuel Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite perioodil, mil arendatakse ja suunatakse haridustöötajatele just nende vajadustest lähtuvad keeleõppekursused. Kursuste eesmärk on pakkuda eesti keele õpet haridustöötajatele selliselt, et kursused oleks seotud nende erialaste vajadustega ja sobituks tööga. Haridustöötajatele suunatavate kursuste üks eesmärk on aidata neil vajadusel valmistuda eesti keele tasemeeksami sooritamiseks. Haridus- ja Noorteamet hüvitab tasemeeksami edukalt sooritanutele keeleõppekulud.

Haridustöötajate eesti keele oskuse üle teeb järelevalvet keeleamet, kes muuhulgas ka nõustab töötajaid ja tööandjaid sobivate keelekursuste leidmisel. Keeleameti andmetel oli 2021. aasta sügisel Eesti koolieelsete lasteasutuste ning üldharidus- ja huvikoolide haridustöötajate seas 2300 inimest, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet. Neist enamik töötab Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal.

Haridus- ja teadusministeerium saatis määruse eelnõu partneritele arvamuse avaldamiseks kolm nädalat tagasi. Muudatust toetasid Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Õpetajate Liit ning Eesti Koolijuhtide Ühendus.

Märksõnad
Tagasi üles