UURING ⟩ 55 protsenti täiskasvanuist tahab lähiaastatel end haridusalaselt täiendada

Üle poole täiskasvanutest soovib end haridusalaselt täiendada. Foto: Kantar Emor

Kantar Emori värskest uuringust selgub, et 55 protsenti Eesti 25­–65-aastastest elanikest soovib järgneva kolme aasta jooksul mõnel koolitusel osaleda või end haridusalaselt täiendada, 35 protsenti neist juba järgneva aasta jooksul.

61 protsenti soovib end täiendada tööalaselt praegusel töökohal, 49 protsenti enesearenguks ja 30 protsenti mõne huvialaga tegelemiseks.

Koolitusvaldkondadest on populaarseimad isikuareng, keeled ning IT ja kommunikatsioon, samuti äri- ja haldusoskused. Üldoskustest soovitakse end koolitada enesejuhtimise, võõrkeelte ning IT alal.

Kantar Emori uuringueksperdi Anna Karolini sõnul huvitavad inimesi koolitusteemadest kõige enam erinevad juhtimis- ja psühholoogia teemad: protsesside, meeskonna, finantside ja muu sellise juhtimine, samuti vaimse tervise hoidmine. Muust rahvusest elanikud soovivad kõige rohkem õppida keeli – eesti ja inglise keelt.

Inimeste keskmine koolituseelarve aastas on Karolini sõnul kuni 200 eurot, paljud on valmis investeerima ka kuni 400–600 eurot aastas.

Uuringus kaardistati ka eestimaalaste teadlikkust uuest õpivõimalusest ehk mikrokvalifikatsiooni omandamisest. Mikrokraadiprogrammidest on kuulnud 22 protsenti inimestest, eriti noored ja tartlased. Esmamulje on üldjoontes positiivne.

Mikrokraadide väärtust näevad eestimaalased peamiselt erialaste oskuste värskendamises või uute tööoskuste omandamises. Kui inimestele antaks valida mikrokraadiõppe või täienduskoolituse vahel, siis 20 protsenti valiks esimese, 11 protsenti aga teise, kuigi 59 protsendi arvates sõltub ka täpsetest asjaoludest, näiteks koolitusteemast.

Mikrokraadiprogramme pakuvad ülikoolid, kandideerimise tähtajad sügissemestriks on augustis.

Koolitusi ja mikrokvalifikatsioone puudutav uuring viidi läbi 25–65-aastaste Eesti elanike seas kahes laines: elanike uuring viidi läbi 20.–27. aprillil 792 inimese osalusel, täpsemaid õpieelistusi kaardistav uuring viidi läbi 16. maist 2. juunini 817 vastajaga.

Uuringu läbiviimist rahastasid ülikoolid ja haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel.