K, 8.02.2023

Miks õppida õpetajaks Tartu Ülikooli Narva kolledžis?

Miks õppida õpetajaks Tartu Ülikooli Narva kolledžis?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Erakogu

Tartu Ülikooli Narva kolledž on kujunenud Eesti ainsaks kakskeelsete üldharidus- ja keelekümbluskoolide õpetajate koolituskeskuseks. Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.

Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja Anna Golubeva on ka ise Narva kolledži lõpetanud. 1998. aastal asus ta õppima Narva Kõrgkooli, mis aga sai juba aasta hiljem Tartu Ülikooli osaks. Golubeva omandas inglise keele õpetaja ameti ja lisaerialana õiguse õpetada eesti keelt kuni 6. klassini. Lõpetamisel pakuti talle samas kolledžis alguses õpetaja, seejärel õppejõu ametikohta.

„Minu 20 aastat tagasi saadud haridus on ehe näide sellest, kui heal tasemel on Narva kolledž ning kuidas see on pidevalt arenenud, arvestades muutusi haridussüsteemis ning üldse Eestis ja Ida-Virumaal. Kõik siin omandatud kogemused, hoiakud ja teadmised ongi mul võimaldanud jõuda nii kaugele,“ ütleb Golubeva.

Narva on selles mõttes eriline koht, et siin ristuvad mitu keelt ja kultuuri. „Meil ei õpi ainult vene kodukeelega üliõpilased, vaid ka eesti kodukeelega tudengid, kes õpivad vene keelt võõrkeelena. Lisaks on meil ingliskeelseid õppejõude, mis muudab kolledži kolmkeelseks. Mitmekesine kultuuriruum rikastab, aga meil on omad head tavad ning neid järgides ongi pidev areng võimalik,“ räägib Golubeva.

Praegu on kõige populaarsem õppekava „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Narva kolledž on Eestis ainus, kus õpetatakse mitme õppekeelega keskkonnas töötavaid lasteaednikke. „Meil on palju erinevate kodukeeltega peresid ning seetõttu on oluline, et õpetajatel oleksid praktilised baasteadmised, kuidas selliseid peresid ja lapsevanemaid toetada,“ selgitab Golubeva. Nende õpetajate töö eeldab oskust kultuuriliselt õigesti läheneda. Golubeva nendib, et kultuur ei tähenda ainult rahvustoite ja pühi, vaid see on palju mitmetahulisem: kultuur algab inimesest endast ja tema suhtlusmaailmast.

„Peame mõtlema, kuidas korraldada õpetamist ja õppimist nii, et õpikeskkond oleks kõigile sobiv. Eesti kodukeelega peredel on sageli mureks, et muid keeli rääkivate laste arv rühmas või klassis suureneb ja nende lapsed jäävad varju. Seda ei tohi juhtuda, sest kellegi areng ei või toimuda ühe või teise lapse arvelt.“

Seega ei ole õppekavad ainult keeleõppekesksed, vaid neis on osa pedagoogikast, kasvatusteadusest ja lapse arengust. Võib öelda, et neis on ühendatud parimad osad Euroopa haridussüsteemidest. Suurt rõhku on pandud paindlikkusele ja üliõpilased saavad ettevalmistuse tööks mitmel erialal. Koostööd tehakse ka kolledži teiste õppekavade – ettevõtluse ja digilahenduste, infotehnoloogiliste süsteemide arenduse ning noorsootöö – üliõpilaste ja õppejõududega. Lisaks kõrgel tasemel eesti ja vene keele oskusele on võimalik omandada inglise, saksa ja prantsuse keel.

Narva Kolledži hoone on äärmiselt põneva arhitektuuriga ja kaasaegne ning innovatiivne õppimiskoht Eestis.
Narva Kolledži hoone on äärmiselt põneva arhitektuuriga ja kaasaegne ning innovatiivne õppimiskoht Eestis. Foto: Erakogu

Iga üliõpilane loeb

Anna Golubeva sõnul meeldib tudengitele väga Narva kolledži mitmekeelsus, õppehoone hubasus ja samuti kolledži inimesekesksus. „Meil arvestatakse tõepoolest igaühega. Sessioonõpe annab ka juba töötavale inimesele võimaluse õppima tulla. Me pakume õppetuge ja arvestame oma tudengite arvamusega. Tõepoolest, iga üliõpilane loeb ja on tähtis!“

Kooli head mainet näitab muu hulgas see, kui selle lõpetajad tulevad hiljem tagasi täiendus- või ka tasemeõppesse. Narvas juhtub sageli, et kolledži keelekursustel osalenud gümnaasiumiõpilased astuvad bakalaureuseõppesse ja seejärel jätkavad magistriõppes, pärast lõpetamist aga osalevad Narvas korraldatavatel täienduskoolitustel ja konverentsidel. „Meil on oma võrgustik ja selle kvaliteedimärk väljendub ka selles, kui inimesed tulevad tagasi, et osaleda ühepäevasel seminaril. Nad usaldavad meid, on meile tänulikud ning neil on selge soov koostööd jätkata. Näiteks meie augustikuisel traditsioonilisel Eesti suurimal õpetajatele mõeldud konverentsil osales eelmisel aastal ligi 300 inimest. Narva kolledž ei ole lihtsalt üks õppeasutus, vaid kohaliku õpetajaskonna jaoks erialase arengu keskus, kellelt oodatakse tuge ja vastuseid küsimustele,“ teab Golubeva.

Narva kolledžis on bakalaureuseastmel kaks õpetajakoolituse õppekava: päevaõppes Keeled ja mitmekeelsus koolis“ ning sessioonõppes „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas“. Samuti on kaks õppekava magistriastmel: tasuline päevane „Vene keele õpetamine võõrkeelena“ ja sessioonõppes toimuv „Keeleõpetaja mitmekeelses koolis“. Viimases neist on valida kolme eriala vahel: eesti keel teise keelena, vene keel võõrkeelena ja inglise keel võõrkeelena.

Tagasi üles