/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2021/12/07/14245931t1had32.jpg)
Eestis pakutava rakenduskõrghariduse mainet peab võrreldes akadeemilise kõrgharidusega suurepäraseks või väga heaks 30 protsenti Eesti elanikest, selgub värskest Kantar Emori tehtud rakenduskõrgkoolide maine uuringust.
Kolmandik elanikest hindab rakenduskõrghariduse taset väga heaks
42 protsenti eestimaalastest arvab, et võrreldes akadeemilise kõrgharidusega on Eesti rakenduskõrgkoolides pakutav haridus hea. Rahuldavaks või halvaks peab rakenduslikku kõrgharidust vähem kui viiendik ehk 17 protsenti elanikest.
Kõige mainekamateks rakenduskõrgharidust andvateks koolideks peetakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiat, kuid üsna samal pulgal on elanike silmis ka Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Ennekõike peab hea rakenduskõrgkool andma elanike hinnangul kõrgetasemelist haridust, mis oleks praktiline, usaldusväärne ehk vastaks ootustele ning võimaldaks erinevaid töö- ja karjääriväljavaateid.
Rakenduskõrgkoolides õpetatavatest valdkondadest kõige perspektiivikamateks peavad elanikud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mida õppima soovitaks minna 36 protsenti vastanutest. Järgnevad tehnikaalad nagu elektritehnika, masinaehitus ja robotitehnika 25 protsendiga, tervis ja meditsiin 23 protsendiga ning ärijuhtimine 22 protsendiga.
15–24-aastaste noorte seas jagavad õppevaldkondadest kolmandat ja neljandat kohta hoopis kunstid. Ärijuhtimine ja tehnilised alad on noorte jaoks veidi vähem populaarsed.
Eesti rakenduskõrgkoolide mainet kaardistav uuring toimus 18. aprillist 5. maini ja selles osales 1204 Eesti elanikku vanuses 15–60 eluaastat.