Jutt kõrghariduse tähtsusest ei lohuta lihttööle sunnitud haritud naisi

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid, pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Harjumuspäraselt on kõrgharidust vaadatud kui osa haridussüsteemist, mis valmistab inimest ette tööeluks. Kolmapäeval esitletud arenguseire keskuse raportilt «Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035» oodati eelkõige vastuseid sellele, kuidas on mõistlik kõrgharidust rahastada, aga see annab palju ulatuslikuma ülevaate ühiskonna arengust ning sellest, millisteks muutusteks peaksime olema valmis. Samas on meil praegu probleeme kõrgharitud inimeste töölerakendamisega.

Arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane selgitas ettekande alguses, kuidas saavad kõrgharidusest kasu indiviid, riik ja ühiskond. Üksikisiku kasu on kõrgem sissetulek, parem tervis, laiemad eneseteostamisvõimalused, mitmekesisem ja huvitavam elu. Ühiskondliku kasuna nimetas Varblane keele ja kultuuri kestmist, ühiskonna suuremat sidusust ja julgeolekut.

Ta tõi välja, et haritumad inimesed võivad teistest kultuuridest pärit inimesi paremini mõista, see on omakorda eelduseks nii headele inimeste vahelistele suhetele siseriiklikult kui ka tihedamatele rahvusvahelistele suhetele.