Alar Karis: tark rahvas oskab ja soovib õppida kogu elu jooksul

Karise sõnul on õppimine elukestva protsessina kiirelt muutuvas maailmas ellujäämise küsimus Foto: Presidendi kantselei

President Alar Karis rõhutas Tallinna Ülikoolis andragoogika teadusfestivalil «Tähistame õppimist» peetud sõnavõtus, et tark rahvas oskab ja soovib õppida kogu elu jooksul.

«Nutikus ja õppimisvõime aitavad meil hoida pilgu selge, kus on tarvis käia maailmaga kaasas ja kus väärtustada põliseid oskusi ja teadmisi. Nii suudame üksikisikute ja riigina leida parema tee, kuidas edasi liikuda, olla targem, tervem ja õnnelikum ühiskond. Eks seetõttu ongi ka meie riigis sõnastatud elukestva õppe eesmärk,» rõhutas Karis.

Riigipea selgitas, et õppimine elukestva protsessina on kiirelt muutuvas maailmas ellujäämise küsimus, sest tehnoloogia mängib ümber suhted ühiskonnas ning uusi elukutseid tekib kiiremini kui koolid õppekavu sõnastada jõuavad.

Karis tõi esile, et targast rahvast rääkides on ta pidanud silmas just oskust ja soovi õppida kogu elu jooksul. «Seda seetõttu, et kui õppida, kaasneb vahetute teadmiste ja oskustega enamasti ka mõtlemis- ja analüüsioskus, avardub maailmavaade ja paraneb suutlikkus tulla toime keerukate olukordadega,» selgitas president Karis.

Riigipea märkis, et ehkki statistika osutab, et täiskasvanute õppimishimu on Eestist suurem vaid Põhjamaades, võib näha ka andmeid, mis teevad muret, sest kõige enam täiendatakse end suurlinnades ja kõige enam õpivad juurde need, kellel juba on kõrgharidus. «Ühiskond ei võida, kui majanduslikult ja hariduslikult vastanduvad Tallinn-Tartu ja ülejäänud Eesti, kõrgelt koolitatud inimesed ja ülejäänud rahvas. Viimane aastakümme on mitmel pool maailmas, ka Eestis, näidanud, kui lõhestavaks võivad ühiskonnas kasvada lõhed, kui neid õigel ajal ei siluta,» rõhutas riigipea ja lisas, et hariduslõhe võib tekitada ja võimendada muid erinevusi ühiskonnas.

President Karis tunnustas Tallinna Ülikoolis 35 aastat tehtud tööd andragoogika õpetamisel ja uurimisel. «Mõnes mõttes peab täiskasvanuharidus tegelema varasematest aegadest pärit puudujääkide lappimisega. Ehk siis mitte ainult jagama uusi teadmisi ja oskusi, vaid andma inimesele tagasi õppimise kogemuse ja rõõmu. Oskuse, kuidas õppida. Vaid siis saame loota, et inimese õppimine jääb tõesti elukestvaks,» rõhutas riigipea.