/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/12/14545172t1h2008.jpg)
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõdes, et riigi ja kohalike omavalitsuste vahel jagatud vastutus gümnaasiumivõrgu korrastamise eest ei ole piisava kiirusega vajalikke tulemusi andnud.
Kersna: riik on valmis võtma KOVidelt koole üle (1)
«Võrreldes 2010. aastaga, kui Eestis tegutses 224 gümnaasiumi, on omavalitsuste ja riigi koostöös jõutud 158 gümnaasiumiastmega koolini,» ütles Kersna. «Riik on valmis võtma suurema vastutuse kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse pakkumisel. Oleme toetanud ja toetame jätkuvalt omavalitsusi, kellel on soov viia koolivõrk ja õppekohad kooskõlla juba toimunud ja prognoositavate demograafiliste muudatustega. Paljudel omavalitsustel on võimalik õpetaja palka kasvatada, kui tehtaks koolivõrgu korrastamise otsuseid,» lisas minister.
Ühiskondlik kokkulepe Eesti haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021-2035 on seadnud eelkõige õppuri huvidest lähtuva suuna, et keskhariduse õppekohtade pidamisel võtab riik kohalike omavalitsustega kokkuleppel senisest suurema vastutuse ning kohalikud omavalitsused saavad keskenduda oma põhiülesannete täitmisele: alus- ja põhiharidusele ning noorsootöö korraldamisele. Haridus-ja noorteprogrammis aastateks 2022–2025 on seatud sihttasemeks alla 100 gümnaasiumi. Ministeeriumi analüüs näitab, et õpetajatele on võimalik tagada töötasu alammäärast ligi 20 protsenti kõrgem palk, kui gümnaasiumiastmes on vähemalt 100 õppurit.
Ministeerium on ette valmistamas keskhariduse vastutuse ja korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi. Sel ja järgmisel aastal on plaanis gümnaasiumivõrgu korrastamise arutelud nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste koostööpartneritega.
2015. aastal haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusseaduse muudatuse üheks eesmärgiks oli samuti keskhariduse õppekohtade tagamisel riigi selge vastutus, kuid eelnõu ei jõudnud riigikogu menetlusse. Lisaks pidurdas koolivõrgu korrastamist omavalitsuste haldusreform, kuna paljude omavalitsuste ühinemislepingud ei näinud ette muudatuste tegemist koolivõrgus aastatel 2018–2021.
Gümnaasiumivõrgu korrastamine on toimunud järjepidevalt alates 2010. aastast, mil Viljandi linnavalitsusega sõlmiti esimese riigigümnaasiumi moodustamise kokkulepe. 2013. aastal muutis riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kohustas riiki looma igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi. Kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks loodud 18 riigigümnaasiumi ja loomisel veel kaheksa.