Riigikontroll: gümnaasiumivõrgu korrastamine vajab selgeid kriteeriume

Riigigümnaasiumite arv on kasvanud viielt 16-le; pildil on Mustamäe riigigümnaasiumi kavand. Foto: Arhitekt Must OÜ

Koolivõrgu edasiseks korrastamiseks on vaja koolipidajate ühist arusaama selle kohta, mis kriteeriumid on gümnaasiumide sulgemise või jätkamise aluseks, leidis Riigikontroll kolmapäeval avaldatud aruandes.

Ehkki riigigümnaasiumite arv on viimase kümne aastaga mitmekordistunud ja gümnaasiumite üldarv vähenenud, jääb saavutatu haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) seatud eesmärkidest gümnaasiumivõrgu korrastamisel üsna kaugele ning koolivõrgu edasiseks korrastamiseks on vaja selgeid kriteeriume.

Paika on vaja panna vastutaja

Riigikontrolli hinnangul tuleks otsustada, milline valitsemistasand üldkeskhariduse omandamise võimaluse pakkumise eest vastutab, ja panna paika detailne gümnaasiumivõrgu korrastamise kava.

Kui koolivõrgu korrastamine rohkem kui kümne aasta eest algas, seadis HTM eesmärgiks, et gümnaasiumite arv väheneks, tegutsema jäävad gümnaasiumid oleks suuremad, eelistatud oleks põhikoolist lahutatud gümnaasiumid ja riigigümnaasiumite arv kasvaks oluliselt. Korrastamise põhieesmärk on olnud viia koolivõrk vastavusse rahvastikumuutustega ja ühtlasi tagada võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades.

Viimase kümne aastaga on gümnaasiumiastmega koolide arv Eestis vähenenud ligikaudu kolmandiku jagu. Kui 2009/2010. õppeaastal oli gümnaasiume 226, siis 2020/2021. õppeaasta alguseks tegutses Eestis 68 statsionaarset üldkeskharidust andvat kooli vähem – 158. Riigigümnaasiumite arv on kasvanud viielt 16-le. Riigigümnaasiumite rajamise kogemus on üldjoontes positiivne – kuigi mõningaid riigi eesmärke, nagu õppekohtade täituvus, tõhus pinnakasutus ja õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus ei ole veel täielikult saavutatud, on õpilased ja riigigümnaasiumiga omavalitsused nende tegevusega pigem rahul.

Progress on olemas

«Edasiminek gümnaasiumivõrgu korrastamisel on märgatav, kuid seatud eesmärkidest jääb praegune seis siiski üsna kaugele,» rääkis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Arengukavade kohaselt pidanuks praeguseks tegutsema 16 riigigümnaasiumi asemel 24 ja üldkeskharidust pakkuvate koolide arv pidanuks olema langenud sajani ehk siis olema veel kolmandiku jagu väiksem. «Need eesmärgid on ambitsioonikad, kuid hetkel korrastub gümnaasiumivõrk nii-öelda isevoolu teel. Gümnaasiumite pidajad, kelleks on valdavalt kohalikud omavalitsused, vajaksid selgemat arusaama, mis mõõdupuude alusel koolid kas jäävad või suletakse. Pideva sulgemisähvardusega või teadmatuses elamine ei aita tervele tööõhkkonnale koolides kaasa,» lisas Metsalu-Nurminen.

Riigikontroll leiab, et HTM peaks välja töötama nii keskhariduse kvaliteedi kui ka kättesaadavuse kohta selged kriteeriumid, mis oleks gümnaasiumi pidamise või sulgemise aluseks. Aruande tegemise käigus selgus, et mitmel pool polnud kohalike omavalitsuste jaoks üheselt arusaadav, milliseid muutusi gümnaasiumivõrgu korrastamine hariduse kvaliteedis kaasa tooma peaks. Just selged keskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded – sealhulgas transpordi ja majutuse kohta – peaks olema gümnaasiumivõrgu korrastamise keskmes.

Riigikontrolli hinnangul tuleks üldkeskhariduse õppekohtade tagamine anda ühe vastutaja kätte. Senine, kompromisslahendusena seadustatud riigi ja kohalike omavalitsuste jagatud vastutus ei toeta gümnaasiumivõrgu korrastamise otsuste langetamist. Vastutuse määramine konkreetsele osapoolele ei tähenda teistelt osapooltelt koolipidamise õiguse kaotamist. Küll aga looks ühe kindla eestvedaja olemasolu paremad eeldused sisuliseks koostööks. Lisaks on vaja ministeeriumil ja omavalitsustel jõuda kokkuleppele, kui palju üldkeskhariduse õppekohti on maakonniti tarvis ning mil moel need kohad tulevikus soovijatele tagatakse.

Vaja on üksikasjalikku kava

Riigikontroll juhib tähelepanu, et tuleks paika panna üksikasjalik gümnaasiumivõrgu korrastamise kava. See sisaldaks gümnaasiumite arvu ja asukohti maakondade ja omavalitsuste kaupa. Lisaks peaks selline kava täpsemalt näitama, millised on keskhariduse ja kutsehariduse lõimimise võimalused. Kuna gümnaasiumivõrgu optimeerimisel muutub õpilaste koolitee pikemaks, on gümnaasiumivõrgu korrastamisel oluline tagada toimivad transpordiühendused ja majutusvõimalused. Praegu puudub kindlus, et transpordi- ja majutuskorraldus võimaldab kõikidel soovijatel riigigümnaasiumis õppida.

HTM on alates 2005. aastast tellinud ja koostanud koolivõrguprognoose kohalike omavalitsuste koolivõrgu korrastamise otsuste toetamiseks ja suunamiseks. Neis on võetud arvesse rahvastikumuutusi ning kokkuleppelisi nõudeid. Viimase, perioodil 2013–2014 koostatud prognoosi kohaselt võinuks juba 2020. aastaks olla Eesti jaoks piisav, kui põhikoole oleks kokku 352 ning nn puhtaid gümnaasiume 44–58. See prognoos on olnud ka aluseks koolivõrgu korrastamise investeeringute toetamisel perioodil 2014–2020, gümnaasiumite arvu realistlikuks sihiks hindas HTM siiski umbes saja gümnaasiumi.

2013. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas riigile kohustuse pidada igas maakonnas vähemalt üht riigigümnaasiumit. 2015. aasta koolivõrgu programmis seati 2020. aastaks eesmärk vähendada gümnaasiumiastmega koolide arvu 202-lt (2014. aasta seis) umbes sajani ning suurendada maakondlike riigigümnaasiumite arvu 5-lt 24-ni. Kehtivas haridus- ja noorteprogrammis on arvestatud 26 riigigümnaasiumi rajamisega aastaks 2024.