Arenguseire: tudengid võiksid katta 20 protsenti kõrghariduse kulutustest
8. juuni 2022, 07:49
Optimaalseks rahastamiseks peaksid tudengid katma 20 protsenti kõrghariduse kulutustest, selgub kolmapäeval avaldatavast arenguseire keskuse raportist «Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035».
«Konkurentsivõimeline kõrgharidus loob väärtust nii üksikisiku kui kogu ühiskonna jaoks, seepärast on loogiline kulude jagamine,» ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane. «Üksikisiku jaoks on oluline kõrgharidusega seotud parem sissetulek ja elukvaliteet tulevikus, ühiskonna jaoks parem inimkapital ja sellega seonduv suurem maksutulu.»
Üksikisiku õppimisotsused ja riigi kõrghariduse rahastamine on omavahel seotud. «Mida suurem on üksikisiku erahuvi õppida, seda vähem peab riik kõrgharitust toetama ja rahastama. Suurem soov kõrgharidust omandada suurendab valmisolekut selle eest ka osaliselt tasuda,» lisas Varblane.
Raportis toodud simulatsiooni järgi on optimaalne, kui riik katab kuni 80 protsenti kõrgharidusega seotud kuludest. «Mudel käsitleb ühelt poolt õppija optimaalset ajakasutust õppimise ja töötamise vahel, mis maksimeeriks tema sissetulekud üle elukaare ning teiselt poolt riigi optimaalset kõrghariduse rahastamise mahtu, mis tagaks suurima maksutulu,» selgitas Uku Varblane.
Raportit «Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035» esitletakse kolmapäeval kell 11 arenguseire keskuse suures saalis, samuti kantakse esitlust üle keskuse veebi- ja Facebooki lehel.
Raportit tutvustavad arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ning kommenteerivad riigikontrolör Janar Holm, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.
2022. aastal on arenguseire keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.