Noor õpetaja Birgit Pähn: matemaatikat saab õpetada väga inspireerivalt

Birgit Pähn Foto: Erakogu

Matemaatika- ja loodusainete õpetaja eriala üliõpilane Birgit Pähn kinnitab, et reaalained pole rasked või igavad, kui neid annab inspireeriv ja hea õpetaja, ning lisab, et õpilane, kelles õpetaja suudab tekitada huvi matemaatika vastu, on potentsiaalne tulevane matemaatikaõpetaja.

Birgit Pähn on ehe näide, et matemaatikõpetajaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Ta oli end alati pidanud humanitaariks ja veel põhikoolis unistas Birgit psühholoogi ametist. Gümnaasiumis sai ta eriala kohta rohkem uurides teada, et see on sisseastujate seas üks populaarsemaid valikuid. «See pani mind mõtlema, et kui mina psühholoogiat õppima ei lähe, siis läheb minu asemel keegi teine, kes teeb seda tööd sama hästi kui mina oleksin teinud. Ma tundsin, et mind ei vajata sellel erialal,» selgitab Birgit. Ja jättis psühholoogia õppimise plaanid sinnapaika.

Õpetajalt saadud pisik

Selle asemel sai ta külge matemaatikapisiku ja selles on «süüdi» Birgiti Rapla gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Reet Masing. «Tema kirg oma aine vastu oli silmaga näha. Kui mõne pika ja keerulise lahenduskäigu järel jõudsime lihtsa täisarvulise vastuseni, siis ta tavatses öelda, et see oli kaunis lahendus. Teinekord tõi ta jällegi välja, et mõni graafik või joonis oli erakordselt ilus. Tema möödaminnes öeldud kommentaarid panid mind matemaatikat nägema täiesti teistsuguses valguses. Ma avastasin, et matemaatika on ilus.»

Õige pea tegi tütarlaps teisegi avastuse – kui kombineerida huvi psühholoogia ja matemaatika vastu, siis on tulemuseks matemaatikaõpetaja eriala. «Seejärel loksusid kõik pusletükid paika. Kuna meedias räägiti väga palju õpetajate suurest puudusest, siis ma tundsin, et mind on sellel erialal päriselt vaja. Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist läksingi seda õppima,» meenutab Birgit, kel kohe bakalaureusekraad käes ja ees magistriõpe.

Mitte mingi valemiga ei saa Birgitit veenda, et ülikoolitaseme matemaatika on õudus kuubis. «Matemaatikaõpetaja suunal võiks olla isegi veel rohkem matemaatika valdkonna aineid,» leiab ta. «Ülikooli tasemel matemaatika pakub rohkelt väljakutseid ning täpselt seda ma vajangi – ilma väljakutsetata hakkaks igav. Põnev on olnud ka kuulumine organisatsiooni noore õpetaja huviklubi, sest seal on koos erinevad aktiivsed õpetajakoolituse tudengid, kes korraldavad õpetamise ja üleüldisemalt haridusega seotud üritusi. Sealt olen leidnud palju uusi tutvusi ja mõttekaaslasi.»

Rõngu lapsed andsid kindlust

Küll aga nappis Birgiti hinnangul pedagoogika praktilist poolt. Kui kolmandal kursusel tunniplaan hõredamaks jäi, otsis ta endale osalise tööajaga koha. «Valikuks langes Rõngu keskkool, sest mulle meeldib Lõuna-Eesti piirkond ja eelkõige looduskaunis Tõrva linn, mis ei jää Rõngust kaugele ja kuhu ma tahaks kunagi elama asuda.» 

Kusjuures Birgitil pole Tõrvas sõpru-sugulasi, ta lihtsalt leidis üles selle linna võlu, nagu ta avastas enda jaoks matemaatika.

Rõngu koolist saigi noor matemaatikaõpetaja esimese kondiproovi, mis andis Birgitile vaid kindlust juurde – ta on valinud endale õige eriala. «Õpetajatöö juures meeldib mulle kõige rohkem just õpilastega suhtlemine. Ma leian, et õpilastega heade suhete hoidmine on ka eduka ainetunni aluseks. Ma mäletan, kui meil oli neljandikega olnud kaks tundi matemaatikat järjest ja teise tunni lõpus nad ütlesid täiesti siiralt, et nad ei taha eesti keele tundi minna ja miks meil ei võiks veel üks tund matemaatikat olla. See tegi mind ikka väga õnnelikuks. Ma tundsin, et järelikult teen ma midagi õigesti, kui olen suutnud neis nii suure huvi matemaatika vastu tekitada,» rääkis Birgit.

Eeskuju vähendab õpetajate nappust

Noori õpetajaid on Birgiti hinnangul hädasti vaja, sest neil on lihtsam mõista tänapäeva õpilast, kelle elu keerleb sotsiaalmeedia ümber ja kellele mitukümmend aastat tagasi väljatöötatud õpetamismeetodid lihtsalt ei sobi. «Kui õpetajad suudavad õpilastes äratada huvi matemaatika vastu, on lootust, et ükskord saab leevendust ka matemaatikaõpetajate põud,» usub Birgit lisades, et kindlasti on noorte erialavalikul olulisel kohal ka töötasu. «Kui noor inimene on matemaatikas piisavalt hea ja omab natukestki huvi arvutite vastu, siis minnakse õppima pigem informaatikat kui reaalainete õpetamist, sest seal sektoris on palgad tunduvalt kõrgemad.»

Õpetajatöös on oma plussid. «Mina soovitaksin õpetajaks õppida just sellepärast, et õpetajana ei hakka kunagi igav. Iga päev pakub uusi väljakutseid! Peale selle on õpetajana töötamine suurepärane võimalus toetada ja inspireerida tänapäeva noori – sa saad olla täpselt selline õpetaja, kellest sa ise õpilasena puudust tundsid,» julgustab Birgit Pähn tänavusi gümnaasiumilõpetajaid talle kolleegiks tulema.

Tal endal on tulevikuks plaan paigas. «Pärast magistri lõpetamist tahan seada elu sisse Lõuna-Eestis ja usun, et õpetajana töötan ma veel palju aastaid.»