K, 8.02.2023

Ministeerium rahustab EKREt: eesti lastest ei saa venestamise tööriist

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Ministeerium rahustab EKREt: eesti lastest ei saa venestamise tööriist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Lasteaed Rõõm Maardus. Ka linna lasteaedades on eesti laste vanemate sõnul esikohal vene keel.
Lasteaed Rõõm Maardus. Ka linna lasteaedades on eesti laste vanemate sõnul esikohal vene keel. Foto: Konstantin Sednev

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hääletas kolmapäeval riigikogus alushariduse eelnõu vastu. Fraktsiooni esimees Henn Põlluaas ja aseesimees Moonika Helme põhjendasid, et EKRE hinnnagul avab see eelnõu ukse eesti laste venestamisele. Mida vastab neile selle peale haridus- ja teadusministeerium? 

EKRE nimel rääkinud Henn Põlluaas selgitas, et eelnõu annab õiguse kasutada lasteaias lisaks eesti keelele ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli 50 protsendi ulatuses. «Ehkki valitsus esitleb alushariduse seaduseelnõu kui meedet venekeelsete koolide eestistamiseks, avab see tegelikkuses ukse eesti laste venestamisele,» ütles Põlluaas. 

Haridus-ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass ütleb, et uus alushariduse ja lapsehoiu seadus lähtub senisest enam just laste ja perede vajadustest ning loob paremad tingimused laste arengu toetamiseks.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduseelnõu keelesäte näeb ette, et lasteaia õppekeel alates 3-aastastest lastest on eesti keel. «Sisuliselt tähendab see seda, et lasteaia õppekeel on täies ulatuses eesti keel ning eelnõust lähtumiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus see tagada,» rõhutas Rass. «Tõsi, eelnõu annab lasteaiapidajale õiguse võimaldada muu emakeelega lastele õpet ka nende emakeeles, kuid seda tingimusel, et muu õppekeel ei tohi moodustada õppe- ja kasvatustegevusest rohkem kui 50 protsenti ning igal juhul peab sellises rühmas olema 50 protsendi ulatuses tagatud ka eesti õppekeel,» toonitas Rass. 

Põlluaas: lastest saab integratsiooni tööriist

Eelnõu näeb ka ette, igas rühmas peab hiljemalt viie aasta pärast olema vähemalt üks C1-tasemel eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Põlluaasa sõnul näeb EKRE ka siin selget ohtu, sest piirkondades, kus muukeelne rahvastik on enamuses, hakatakse eestikeelseid lapsi kasutama integratsiooni tööriistadena. 

«Hakatakse moodustama lasteaiarühmi, kus eestikeelsed lapsed surutakse venekeelsesse keskkonda. Sellises keskkonnas ei saa kvaliteetset õpet ei eesti ega muukeelsed lapsed. Andes võimaluse moodustada kakskeelseid rühmi, töötab riik vastu eesmärgile, mille järgi peaks igal pool Eestis, kaasa arvatud Ida-Virumaal ja Lasnamäel, olema võimalik asjaajamine eesti keeles. Kõigile Eesti lasteaialastele peab jääma võimalus saada 100 protsenti eestikeelset haridust,» märkis Põlluaas. 

Rass kommenteeris seda väidet, et kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on lasteaiapidajal õigus kehtestada rühmades 100 protsendi ulatuses ka muu õppekeel. «Mitmed kohalikud omavalitsused on seda võimalust vene õppekeelega lasteaedu või rühmasid luues ka kasutanud. Seaduseelnõu sellist võimalust aga ei anna, öeldes, et hiljemalt aastaks 2027 peavad kõik tänased vene õppekeelega lasteaiarühmad tagama 50 protsendi ulatuses nädalasest õppe- ja kasvatustegevuse mahust õppe eesti keeles,» toonitas Rass. 

«Seega ohtu, et eestikeelseid lasteaedu poolenisti muukeelseks tegema hakatakse, eelnõu ei kujuta,» lausus Rass ja lisas, et vastupidi väidetule on eelnõu väljatöötamise eesmärk see, et tänased vene õppekeelega lasteaiad saaksid toetada laste emakeelt, ent pakkuda neile 50 protsendi ulatuses ka eestikeelset õpetust.

Rass lisas, et ministeerium on selgelt öelnud, et kui lapsevanem soovib, et tema laps saaks õpet ainult eesti keeles, peab kohaliku omavalitsuse üksus pere soovidega arvestama ning lapsele täielikult eestikeelse lasteaiakoha tagama. «Teist õppekeelt saab lasteaias või rühmas kasutada ainult juhul, kui kõik lapsevanemad on selleks soovi avaldanud ning tingimusel, et lasteaias või rühmas, milles teist õppekeelt kasutatakse, tagatakse vähemalt 50 protsendi ulatuses ka eesti õppekeel,» rõhutas Rass. 

See tähendab, et EKRE ja Keskerakonna mahahääletatud eelnõu kohaselt ei saa kedagi sundida osalema osaliselt muu õppekeelega lasteaiarühmas lapsevanema tahte- või sooviavalduse vastaselt. «Alushariduse ja lapsehoiu seaduseelnõuga säilib 100 protsenti eestikeelne lasteaed ning eelnõuga on tagatud iga lapse põhiseaduslik õigus saada eestikeelset õpetust,» toonitas Rass. 

Ministeerium: KOVid ei saa juurde uusi kohustusi

Moonika Helme selgitas, et veel ühe põhjusena hääletati eelnõu vastu, sest sellega pandi kaasava hariduse põhimõtted ka koolieelsesse lasteasutustesse, mis tähendab, et kõigile HEV-lastele peab KOV juba uuest aastast tagama kõik tugiteenused. «Ehk et riik teeb seaduse ja paneb kohustused, mida täita pole võimalik, kuna juba koolidesse ei jätku HEV-lastele tugispetsialiste, rääkimata sellest, et raha ei anta, kohustused aga pannakse,» kirjutas Moonika Helme. 

«Mitmed KOVi kohustused, mille EKRE seoses eelnõuga välja tõi, ei ole tegelikult uued, need on kohalikul omavalitsusel ka praegu. Kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus näeb ette, et lapsele tuleb lasteaias tagada logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus ning täpselt sama kohustuse paneb KOVile ka alushariduse ja lapsehoiu seaduseelnõu,»  kummutas Rass Moonika Helme väite. 

Rass lisas, et kui omavalitsusel ei ole täna lapsele pakkuda seadusega ettenähtud tugiteenuseid, siis tõesti peab need tugiteenused lapse heaolu ja arengu toetamiseks tagama KOV. 

«Aga nagu öeldud – see kohustus on neil ka täna. Eelnõu näeb ette tugiteenuste tagamise süsteemi korrastamise ja ühtlustamise kogu haridusvaldkonnas. See on vajalik, et toetada lapse sujuvamat üleminekut ühest haridustasemest teise ning tagada lapsele ja perele senisest terviklikum tugi lapse arengule ja vajadustele vastava haridustee kujundamisel,» lisas Rass. 

Märksõnad
Tagasi üles