/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/09/14540727t1h7544.jpg)
Kultuuri- ja haridustöötajad ning lapsevanemate liit saatsid ministritele kirja, milles taunivad plaani kärpida Õpetajate Lehe tegevustoetust kolmandiku võrra ning kaotada paberväljaanne.
Kultuuri- ja haridustöötajad taunivad Õpetajate Lehe rahastuse kärbet
Allakirjutanud leiavad, et Õpetajate Lehele on vajalik vähemalt senisega samas mahus riigipoolne rahaline toetus. Õpetajate Lehe eelarve vajaks tõstmist, et tagada professionaalsed kaastööd ning lehe ilmumine hinnatõusude kontekstis.
«Meie, allakirjutanud, vastustame kavatsuse kahandada kolmandiku võrra Õpetajate Lehe eelarvet ning kaaluda selle ilmumist edaspidi vaid uudiseid edastava veebiväljaandena. Veebiväljaanne ei asenda paberlehte. Väljaande lugejaküsitluse kohaselt eelistab 76,5 protsenti lugejaist paberväljaannet, mille sisu hinnati heaks või väga heaks,» märgivad Eesti Kultuuri Koda, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit ja Riia Eesti põhikool.
«Mõte kaotada Õpetajate Lehe trükiväljaanne oleks Eesti kultuuri arengut laiemalt piirav otsus. Haridus on kultuuri osa ning Õpetajate Leht ei ole lihtsalt väljaanne, vaid meie kultuuritraditsiooni osa ning rahvale kuuluv kultuuriline väärtus. 92 aastat ilmunud väljaanne on täitnud haridusrahva kui professiooni ühendavat ja harivat ülesannet,» seisab pöördumises.
«Leht on olnud võtmetähtsusega, et liita mitmesugustes haridusasutustes toimivad inimesed üht missiooni kandvaks kogukonnaks neid informeerides, probleeme käsitledes, teaduse saavutustega kurssi viies, rajataguseid arenguid tutvustades, teavitades headest uuendustest ja praktikatest ning olnud foorumiks haridus- ja ühiskonnaküsimuste süvitsi lahkamisel. On oluline, et õpetajad kui riigile tähtsa ja haridusele alustpaneva elukutse esindajad ning oma töö eksperdid saaksid oma mõtetest-ideedest kirjutada avalikult ja läbipaistvalt, sõnastades kitsaskohti ning soovitusi. Leht on ainsaks võimalikuks foorumiks ka erialase teadustöö populariseerimisel. Õpetajate Leht just paberkujul inspireerib haridusasutustes pedagoogilisi arutelusid, siit saadakse infot juba ilmunud artiklite kohta, mida siis veebis edasi uuritakse ja jagatakse,» seisab pöördumises.
«Õpetajate Leht teeb võimalikuks lugeda kolleegide probleemidest-õnnestumistest Eesti erinevates paikades, pakub võimaluse erinevate põlvkondade sidumiseks, ühendab ja annab tuge nii õpetajatele kui ka teoreetikutele, kajastab toimuvaid muutusi ning kaasab ja teavitab rajataguseid eesti koole. Ükski muu väljaanne ei saa seda asendada,» märgivad allakirjutanud.
«Õpetajate Lehes on seni olnud tipptasemel artiklid honorariga tasustatud. Kui kavandatav veebiväljaanne loobub kaastöid honoreerimast, lootusega nii «päästa eesti majandust», võib ette näha ka professionaalsete kirjatööde kadumist. Samuti on Õpetajate Leht olnud võimaluseks igale oma lugejale ja haridusküsimustest huvitanule väljendada oma vaateid arvamusartiklites. Leht on edastanud teateid juhtimise ja seadusandluse vallast, tema veergudel on saanud nime- ja nägupidi tuntuks meie tublimad õpetajaskonna esindajad. Õpetajate Lehe lugejaskond ulatub kaugele väljapoole üksnes haridusvaldkonna esindajatest, kuivõrd haridus puudutab kõiki,» leiavad ühendused.
«Õpetajate Leht on oluline ka riigikogu liikmetele ja haridusministeeriumile õpetajaskonda hariduspoliitilistest otsustest teavitades ning informatsiooni allikana vastavate otsuste tegemisel. Õpetajate Lehe missioon on olnud vaimne, siduv, kaasav, valgustav, väärtustav. Meenutagem, et õpetajatele mõeldud perioodikat ilmus ka siis, kui Eesti polnud veel riik. Eesti Vabariigi ajal lõpetati 2012. aastal teadlaste ja õpetajaskonna vahendajaks olnud ajakiri Haridus. Ainsa väljaandena jäigi siis haridusrahvale Õpetajate Leht,» seisab pöördumises.
«Õpetajate Lehe kadumisega kaob suur osa iseseisva Eesti kultuurilugu. Ka koolikultuur on eesti kultuuri osa, õigemini selle vundament, milleta pole mõtet loota kõrgkultuuri arengut mistahes valdkonnas. Me ei saa lubada olukorda, kus «maailma kõige targem rahvas» laseb sulgeda selle ainsa meediaväljaande, mis on kogukonnaks sidunud maailmas PISA testidega esirinnas oleva riigi õpetajaskonna,» lisavad allakirjutanud.
Pöördumine saadeti riigikogu kultuurikomisjonile, peaminister Kaja Kallasele, haridus- ja teadusminister Liina Kersnale, kultuuriminister Tiit Terikule ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.