Eesti geoloogid ja mereteadlased viisid koolinoored Paldiskis pankrannikule maapõue ja merepõhja avastusretkele, kus uuriti mitmesaja miljoni aasta vanustesse kivimitesse salvestunud elu ja rannikuprotsesside arengut ning kuidas need on olulised meie tuleviku Maa kujundamisel.
Gümnasistid käisid matkal fossiile uurimas ning kivimite radioaktiivsust mõõtmas
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala programmijuht ja matka korraldaja Leeli Amoni sõnul kujunes üritus väga populaarseks ja avastusretkel oli õpilasi nii Paldiskist kui ka Tallinnast, Viljandist ja Põlvast. «Soovisime noortele otse looduses näidata, kuidas meie Maa kui terviku käsitlemine on pidevas arengus ning kuidas on Maa erinevad sfäärid üksteisega seotud,» selgitas Amon.
Kohale tulnud noored olid aktiivsed ja uudishimulikud ning pinevust pakkus uute teadmiste praktikasse panek. «Eriti põnevaks osutus fossiilide jaht ja merre minek mereuurijate kuivülikondedes, millega käiakse võtmas mere- ja adruproove. Kõige üllatavamaks ettevõtmiseks kujunes radioktiivsuse mõõtmine. Õpilased said vastava mõõtemasinaga kontrollida erinevaid pinnaseid ja kui lubjakivi puhul ei andnud dosimeeter mingit reaktsiooni, siis Pakri pankrannikul leiduvast graptoliitargilliit-kihist tuvastati radioaktiivsust. See on tekkinud uraani pooldumisel ja on vabas õhus loodusliku foonina ohutu,» rääkis Amon ning lisas, et noortel, kel tärkas sügavam huvi Maa toimimise kohta, saavad juba sel aastal või tulevikus liituda uue õppekavaga, mis õpetab tundma meie planeedi muutuvat keskkonda, planeerima säästlikku ressursikasutust ja kasutama selleks kõige uuemaid tehnoloogiaid.
Õpilasi juhendasid TalTechi geoloogia insituudi juht professor Olle Hints, teadlased Rutt Hints, Leeli Amon ja professor Siim Veski ning meresüsteemide instituudi teadlased Natalja Kolesova ja Kaimo Vahter. Oma ala asjatundjatelt said noored kaasa ka teadmised, mida teevad mereuurijad, geoloogid, kliimateadlased või maapõueinsenerid oma igapäevatöös.
TalTechi geoloogia instituut kuulub loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused, inseneeria ja IT. Instituudi uuendatud bakalaureuseõppekava «Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad» lõpetajatest võivad saada roheinnovatsiooni- ja maapõueinsenerid, kliimateadlased, mereuurijad, geoloogid, andmeanalüütikud või mõned teised tuleviku ühiskonna nõudmistele vastavad spetsialistid.