Professor Ene Kõresaar räägib inauguratsiooniloengul elulugudest

Ene Kõresaar Foto: Reti Kokk

Tartu Ülikooli suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene Kõresaar peab neljapäeval kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Elulood kui mälutöö».

Aastatuhandevahetuse eelset ja järgset Eesti ühiskonda on iseloomustatud märksõnadega «biograafiline pööre» ja «mälubuum». See oli aeg, mil minevikust sai oluline argument tuleviku ühiskonna kujundamisel ja oleviku mõistmisel. Paarikümne aasta vältel alates 1980. aastate lõpust kerkisid esile suuremad ja väiksemad tõekriisid, mis tähendasid mälupoliitilises võtmes nii suurte ühiskondlike minevikuideoloogiate konflikti ja vahetumist kui põlvkondlikke ja grupispetsiifilisi vastuolusid.

Ene Kõresaare sõnul tekivad tõekriisid minevikuloomes siis, kui teravduvad vastuolud õige ja vale, oma ja võõra minevikukäsitluse vahel. «Kõige eredam selline periood Eesti lähiminevikust on laulva revolutsiooni aeg. Siis intensiivistus ka elulugude jutustamine, kirjutamine ja kogumine, millele toetub tänapäeval mälestuste uurimine paljudes distsipliinides,» rääkis Kõresaar.

«Minevikuloome on võimas relv poliitiliste ja grupiidentiteetide ülesehitamisel, samuti kaasamisel, eristumisel ja enda hulgast väljaheitmisel. Kultuuri uurimisel on tähtis edendada nende protsesside nähtavaks tegemise abil kriitilist minevikukäsitlust ning võimaldada identiteeti loovate tõlgenduste dialoogi ühiskonnas,» selgitas Kõresaar.

Inauguratsiooniloengul käsitleb professor elulugude rolli ühiskondlikes protsessides mälu-uuringute vaatepunktist. Vastuse saavad küsimused: milles seisnes elulugude poliitilisus jutustava indiviidi jaoks 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse Eestis, kuidas saab ühe inimese eluloost kollektiivselt jagatav kultuurimälu ning milline on elulugude järelelu tänapäeva mäluasutustes ja kuidas see loob minevikutõlgendust?

Ene Kõresaar on õppinud etnoloogiat, kultuuriantropoloogiat ja ajalugu Tartu Ülikoolis, Baseli Ülikoolis ja Westfaleni Wilhelmi Ülikoolis Münsteris. 2004. aastal kaitses ta doktoritööd etnoloogias. Aastast 1994 on ta töötanud Tartu Ülikoolis, sh etnoloogia assistendi, lektori, kultuurikommunikatsiooni vanemteaduri ja dotsendina. Lisaks on Kõresaar olnud külalisteadur uusima ajaloo uuringute keskuses (ZZF) Potsdamis ja Helsingi Ülikoolis, külalisprofessor São Paulo Ülikoolis Brasiilias ning pidanud loenguid mitmes Euroopa ülikoolis. Alates 1. septembrist 2021 on Ene Kõresaar suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis.

Ene Kõresaar on oma uurimistegevuses keskendunud teise maailmasõja ja laiemalt ühiskondlike konfliktide, riikliku vägivalla ja repressioonide järelmõjule individuaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste mäletamisprotsesside kokkupuutes.

Loengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel.