K, 5.10.2022

Akadeemilised töötajad nõuavad paremat kaasamist avalikesse aruteludesse

PM Haridusportaal
Akadeemilised töötajad nõuavad paremat kaasamist avalikesse aruteludesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Riigikogu kultuurikomisjoni juht Aadu Must.
Riigikogu kultuurikomisjoni juht Aadu Must. Foto: Eero Vabamägi

Akadeemilised Ametiühingud saatsid esmaspäeval riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Mustale pöördumise, milles rõhutavad tarvidust sotsiaalpartneri kaasamiseks kõrghariduse teemalisse diskussiooni ning laiemalt avalikesse aruteludesse.

Pöördumises juhitakse tähelepanu, et heaoluriigi alustalaks on kolmepoolne dialoog tööturu ja laiemalt ühiskonna kolme olulise osapoole ehk riigi, tööandjate ja töötajate vahel ning akadeemiliste töötajate kaasamine neid puudutavatesse aruteludesse on hädavajalik.

Akadeemilised töötajad tänavad ühiskondlikult olulise diskussiooni edendamise eest kõrghariduse rahastamise teemal. Pöördumisele allakirjutanud soovivad juhtida tähelepanu, et mitmete kõrghariduse küsimustega otseselt seotud huvirühmade, akadeemiliste ametiühingute, avalikule istungile sõna võtma kutsumata jätmine on kahjulik nii diskussiooni kvaliteedile kui kujunevale Eesti demokraatlikule traditsioonile.

«17. mail toimunud riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil sõna saanute nimekiri peegeldab Eesti demokraatia hetkeseisu ja arusaamist demokraatia alustalast – kolmepoolsusest. Heaoluriigi, sealhulgas Skandinaavia mudeli alustalaks on kolmepoolne dialoog tööturu ja laiemalt ühiskonna kolme olulise mängija vahel,» seisab pöördumises.

Akadeemiliste töötajate hinnangul puudusid kõrghariduse rahastamise arutelult komisjonis õppejõud ehk akadeemilised ametiühingud. Akadeemilised töötajad küsivad, kuidas on võimalik adekvaatselt arutada kõrghariduse olevikku ja tulevikku ilma õppejõududeta, kellele kogu kõrghariduse andmine esmajoones tugineb? 

«Kuna Eesti Tööandjate Keskliit oli esindatud, oleks pidanud olema esindatud ka ametiühingute katuseorganisatsioon, näiteks Eesti Ametiühingute Keskliit. On tervitatav, et kuulati ära Eesti tööandjate hääl, aga oleks pidanud sel juhul kuulama ka Eesti töövõtjate arvamust. Tööinimesed on need, kes osalevad elukestvas õppes, tagamaks tarka majandust ja kelle lapsed kõne all olevat haridust lähitulevikus omandama hakkavad. Töötavad inimesed on need, kes kas laste koolitamise kinni peavad maksma või jätma kulud laste enda kanda, seda ka praeguse tasuta kõrghariduse tingimustes,» seisab pöördumises.

Akadeemilised töötajad leiavad, et  töötajate esindajate kaasamata jätmine räägib laiemalt demokraatia nõrkusest kõrgharidussektoris. «Tegemist on probleemiga, mis iseloomustab ka ülikoole, kus töötajatel on nõrga esindusdemokraatia tõttu oma hääle kuuldavaks tegemine raske. Olukorras, kus inflatsioon on 20 protsenti ja palkade ebavõrdsus kasvab, ei saa teha otsuseid ühepoolselt ühiskonna edukama osa vaatepunktist, kui me soovime, et demokraatia kestab,» rõhutavad akadeemilised töötajad.

Pöördumise allkirjastasid Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikakõrgkooli Ametiühing, Eesti Keele Instituudi Ametiühing ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

Märksõnad
Tagasi üles