Sel nädalavahetusel katsetavad koolinoored Tallinnas enda ehitatud puidust sildu, uudseid sisekliimalahendusi ning kasvuhoonet, kus taimed kasvavad ilma inimese sekkumiseta.
Noored testivad isetehtud puitsildu ja autonoomset kasvuhoonet
Üritus algab kell 11 Tallinna Tehnikaülikooli Mektorys Raja tänav 15. Tegemist on tehnikaülikooli ja kunstiakadeemia ühise koolitusprogrammiga «Tuleviku insener-disainer», mille on tellinud haridus- ja teadusministeerium, et teadvustada noorte hulgas kliimamuutuste mõju ühiskonnale ning siduda omavahel tootearendus ja -disain. Noorte ülesandeks oli leida lahendusi igapäeva praktilistele probleemidele ja sel moel tutvustati neile inseneri ja disaineri elukutseid. Noori juhendasid tehnikaülikooli ja kunstiakadeemia teadlased ja õppejõud.
EKA lektor ja programmi üks eestvedajatest Siim Tuksam rääkis, et ülesandeks oli noortele selgitada, milles seisneb disainiprotsess. «Nimelt, et kõige ilmselgem lahendus ei ole kunagi ainuke ja enamasti ka mitte parim. Ärgitasime neid otsima alternatiive ja argumenteerima valikute ja otsuste tegemist. Keskendusime peamiselt makettide ehitamisele, et lahenduste ruumilistest ja ehituskontruktsioonide kvaliteedist tekiks kohe selge arusaamine.»
Laupäeval selgub kõige tugevam, keskkonnasäästlikum ning funktsionaalsem sild, mis disainiti ja ehitati TalTechi linnaku ojale.
Nutikasse kasvuhoonesse projekteeriti aga automaatne vee-, kütte- ja ventilatsioonisüsteem, mis ei nõua igapäevast hooldamist. Noori juhendanud TalTechi noorteadlane Kertu Lepiksaar kinnitas, et kasvuhoone on kujundatud nõnda, et see mahuks ära ka kortermaja rõdule. «Selle töös hoidmiseks ei ole vaja välist energiaallikat – kasutatakse soojuspaisumisel toimivat õhutussüsteemi ja niiskuse tasakaalul töötavat kastmissüsteemi.»
Samuti otsisid noored sisekliima probleemidele lahendusi, et luua mugavat, tervislikku ja ohutut siseruumi, kus oleks hea õppida ja elada.
Noori juhendasid Kertu Lepiksaar TalTechi energiatehnoloogia instituudist ning Martin Thalfeldt ja Sander Sein ehituse- ja arhitektuuri instituudist. Kunstiakadeemiast panustasid tööstusdisaini õppekava juht Mihkel-Emil Mikk ja sisearhitektuuri osakonna juht Tüüne-Kristin Vaikla, tegevarhitektid ja EKA õppejõud, samuti Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Haridus- ja teadusministeeriumi toel sündinud programmis osales enam kui kolmkümmend andekat koolinoort üle Eesti.