:format(webp)/nginx/o/2020/11/16/13480171t1h8a4d.jpg)
Haridustöötajate liit tuli teisipäeval startinud õpetajate palgaläbirääkimistele ootusega, et õpetajate töötasu tõuseb juba järgmisel aastal 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, kuid haridus- ja teadusministril nii head pakkumist praegu laual ei ole.
Minister Liina Kersna ütles, et ei tohi leppida sellega, et Eesti õpetajate palk on OECD riikides üks madalamaid. «Oluline on leppida riigi eelarvestrateegias kokku vajalikud sammud selleks, et üldhariduskooli õpetaja keskmine palk jõuaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast,» sõnas Kersna. «See tähendab, et õpetaja keskmine palk peaks tõusma järgmisel aastal 14 protsenti, ülejärgmisel 13 protsenti ja aastal 2025 seitse protsenti.»
Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul tulid nad kohtumisele ootusega, et õpetajate töötasu jõuaks ammu seatud eesmärgini ehk õpetaja töötasu alammäär oleks võrdne riigi keskmisega. See tähendab, et järgmisel aastal 1749 eurot ja õpetajate arvestuslik keskmine palk oleks 120 protsenti riigi keskmisest palgast.
«Ministri välja pakutud 14 protsenti võimalik töötasu tõus järgmisel aastal ei oleks see, mida õpetajad ootavad, kuid kui sellega kaasneb ka järgmisteks aastateks sammude kokku leppimine riigi eelarvestrateegias, siis siin on ilmselt võimalik läbirääkimistega jätkata. On hea meel tõdeda, et ministeeriumi poolt tahetakse näha pikemat perspektiivi ning otsida lahendusi ka õpetajate karjäärimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks.»
Haridus-ja teadusministeerium kavatseb teha riigieelarve ning eelarvestrateegia läbirääkimistel õpetajate palgakasvu ettepanekud, et nii töötasu alammäär kui ka keskmine palk kasvaks 2023. aastal 14 protsenti. See tähendaks alammäära kasvu 1412 eurolt 1570 eurole ja keskmise palga kasvu 1653 eurolt 1884 eurole. Selleks on vaja 2023. aastaks riigieelarvest lisaraha 62,3 miljonit eurot. Riigieelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimiste kord näeb ette, et ministeeriumid esitavad oma taotlused 1. juuniks ja kokkulepped tehakse valitsuses septembri lõpuks.
2022. aasta riigieelarves kasvas õpetaja töötasu alammäär 1315 eurolt 1412 euroni ehk 7,4 protsenti ning üldhariduskooli õpetaja arvestuslik brutokuupalk kasvas 1540 eurolt 1653 euroni. Lastaiaõpetajatele on kohalikud omavalitsused taganud 2017. aasta sügisest vähemalt 90 protsenti üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäärast ja magistriharidusega lasteaiaõpetajatele vähemalt 100 protsenti õpetaja töötasu alammäärast.
Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli ja kutsehariduse õpetaja keskmine palk peab olema 120 protsenti Eesti keskmisest ning lasteaiaõpetaja palk 100 protsenti Eesti keskmisest palgast.
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)