«Nõustun ühega tänavustest keelementoritest Karl-Martin Sinijärvega, et Keelesõbra hooaeg võib küll lõppeda, aga programm peab kindlasti jätkuma. Nüüd, peale kolmandat hooaega olen veendunud, et keelesõprus ei edenda ainult eesti keele oskust, vaid loob mitmetahulisi ja kestvaid suhteid siinsete inimeste vahel,» ütles Keelesõbra koordinaator, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juht Ave Landrat.
Vabatahtlikud mentorid aitasid eesti keele õppijatel kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega mõned korrad nädalas telefonitsi või e-kanalite kaudu erinevatel elulistel teemadel eesti keeles. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad ja projekti kaasatud eesti keele metoodikud juhendasid mentoreid, pakkudes lühikoolitusi ja soovitades õppematerjale. Mentorid vahetasid omavahel aktiivselt infot ja kogemusi keeleõppijate abistamisel.
Tänu vestlustele keelesõbraga on keeleõppijad ületanud keelebarjääri ning saanud julgust eesti keele kasutamisel ja eestlastega suhtlemisel. Vaatamata erinevale emakeelele ja kultuuritaustale on keelesõbrad avastanud palju ühist ning õppinud üksteist paremini tundma.
Keelesõbra programmis osales 24 erineva emakeelega õppijaid. Enamik keeleõppijatest rääkis emakeelena vene keelt, kuid lisaks tuli programmi ukraina, inglise, hispaania, türgi, hiina, urdu, soome, saksa, portugali, rootsi, kasahhi, prantsuse, bengali, araabia, läti, ungari, valgevene, gruusia, poola, armeenia, pärsia, tšehhi ja itaalia emakeelega inimesi.
Enamik mentoreid olid Eestist, kuid neile lisaks ühines projektiga eesti keele rääkijaid veel paljudest riikidest üle maailma: Suurbritanniast, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast, Ukrainast, Austriast, Ungarist, Rootsist ja Jamaicalt.