Vaata, kes on tänavused parimad hariduslike uurimistööde kirjutajad

Tänavused parimad hariduslike uurimistööde kirjutajad Foto: Eesti Teadusagentuur

Haridusteaduste konverentsil «Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?» anti reedel üle seekordsed haridusteaduslike tööde konkursi preemiad.

32. korda toimunud konkursile esitati 53 tööd, mille teemad ja sihtrühmad katsid pea kogu haridusmaastiku väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkoolide ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemade ring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Mitmed tööd käsitlesid digipädevusi, tehnoloogia omaksvõttu koolides kui õpilaste tekstimõistmist või hoiakuid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et on rõõm näha nii mitmekesist teadustööd haridusvaldkonnas. «Heal tasemel haridust saame pakkuda ainult siis, kui tehakse järjepidevalt teadustöid haridusvaldkonna erinevate tahkude uurimisel,» ütles Kersna. «Teaduspõhisus on märksõnaks hariduse kõigil tasanditel – teame õppimise kohta järjest rohkem ning seda teadmist on vaja osata rakendada ka tegelikes õppimise olukordades.»

Eesti keeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias hinnati esimese preemia vääriliseks Tartu Ülikoolist Margus Pedaste ning Veronika Kalmuse ja haridus- ja noorteametist Katariina Vainoneni töö «Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis». Komisjon leidis, et uuringu tulemused aitavad nii teadlastel kui ka praktikutel mõista, mis on digipädevus ja kuidas seda süsteemselt arendada.

Teise preemiaga auhinnati Taretu Ülikoolist Pille Nelise ja Margus Pedaste töö «Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade». Artiklis sõnastati varasemast täielikum kaasava hariduse definitsioon ning koostati mudel selle võtmetunnustest: nii toetatakse kaasava hariduse rakendamist haridussüsteemi kõigil tasanditel ja eri osapoolte koostöös.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias pälvis esimese preemia Tallinna Ülikoolist Aivar Põldvee artikliga «Eestikeelne haridus ja pedagoogikauuendused 19. sajandi algul. Rahvusvahelised mõjud ja ajaloolised juured». Põldvee käsitleb laiemas ajaloolises ja haridusloolises kontekstis küsimust, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni.

Teise preemia said Tallinna Ülikooli esindajate Timo Tobias Ley, Kairit Tammets, Edna Milena Sarmiento-Márquez, Janika Leoste, Maarja Hallik ja Katrin Poom-Valickis tööga «Tehnoloogia omaksvõtt koolides: teadmiste omaksvõtu mudeldamine, mõõtmine ja toetamine». Artiklis tutvustatud Õpetaja Innovatsioonilabori formaati saab kasutada ka Eesti õpetajahariduses, tuues õpetamisse rohkem koosloome, tõenduspõhisuse ja tähenduslikke tehnoloogiaga rikastatud elemente.

Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias anti seekord välja kolm teist preemiat. Esimene neist läks Tallinna Ülikoolist Kati Vinterile, kelle töös «Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs» rõhutatakse hariduse tähtsust toimetulekustrateegiate teadlikul õpetamisel ja õpilaste tervikliku arengu toetamisel. Teise preemia pälvis Janika Leoste Tallinna Ülikoolist töö «Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates - õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide». Doktoritöö raames loodud TELIP mudel aitab teadlikult kavandada tehnoloogilisi haridusuuendusi õppetöös. Kolmandana tunnustati Tartu Ülikoolist Tauno Paltsi tööd «Algoritmilise mõtlemise oskuste hindamise mudel», mille käigus loodi informaatikaviktoriini Kobras küsimuste baasil mõõtevahend põhikoolile ja gümnaasiumile.

Magistritööde kategoorias anti esimene preemia Tallinna Ülikoolist Kaisa Norakile töö «Õppijakeele korpuse virtuaalse õpikeskkonna prototüübi disain» eest. Korpuspõhine keeleõppekeskkond ELLE võimaldab keeleõppijatel oma kirjutisi analüüsida ja parandada, teadlastele või õpetajatele uurimiseks jagada ning saada kohest kasu kirjutiste põhjal loodud õppematerjalidest.

Teise preemiaga pärjati Tallinna Ülikoolist Kelly Paabuti uurimus «Õpilaste uskumused matemaatikast, selle õppimisest ja õpetamisest gümnaasiumiastme lõpus». Mida paremini mõistetakse õpilaste uskumusi, seda tõhusamalt saab neid juhendada. Töös antakse ka suuniseid õpilaste matemaatikahuvi tõstmiseks.

Lisaks tunnustati tänukirjaga Hans Põldoja ja Kais Allkivi-Metsoja Tallinna Ülikoolist Kaisa Noraki magistritöö juhendamise eest.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab haridus-ja teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.