K, 8.02.2023

Õuesõppenädal viib lapsed loodusesse õppima

Registreerinud on 130 kooli
PM Haridusportaal
Õuesõppenädal viib lapsed loodusesse õppima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsed õues õppimas.
Lapsed õues õppimas. Foto: Liikuma Kutsuv Kool

16.-20. mail toimub Liikuma Kutsuva Kooli õuesõppenädal, mille eesmärk on suunata õppetöö klassiruumist koolihoovi või näiteks kooli lähedal asuvatesse parkidesse. 

Järgmisel nädalal toimub rahvusvahelisest õuesõppepäevast alguse saanud õuesõppenädal. Õuesõppenädal toimub Eestis esimest korda, varasemalt on toimunud õuesõppepäevi.

Õuesõppenädalale on oodatud registreerima nii eraldi klassid kui ka kogu koolipere. Selleks, et ühisest õues õppimisest saaks osa võtta võimalikult palju Eesti koole, on sellel korral võimalik osaleda terve koolinädala jooksul.

«Õuesõppenädala idee sai alguse umbes neli aastat tagasi, kui töötasin Tartus ja õpilastega palju õues õppimas käisin. Mulle jäi silma ülemaailmne õuesõppepäev (Outdoor Classroom Day), mida korraldatakse kaks korda aastas. Osalesin ka ise toona sellel üritusel ja mõistsin, kui äge on teada, et samal päeval on üle maailma palju koole samal ajal õues õppimas,» kirjeldab õuesõppenädala eestvedaja Gerttu Vaher projekti sünnihetke. Toona tutvustas Vaher ideed Tartu Ülikooli liikumislaborile, kes on algatanud programmi Liikuma Kutsuv Kool. 

Lapsed õues õppimas.
Lapsed õues õppimas. Foto: Liikuma Kutsuv Kool

«Suurim soov on täna, et tulevikus on kõigi koolide normaalseks osaks järjepidev õues õppimine. Seda muidugi ka hoolimata ilmast. Õuesõppenädalast aga võiks ju täitsa õuesõppekuu välja kujuneda. Eestis on nii võimekad õpetajad ja õpilased, et sellel üleskutsel osalemine poleks kindlasti mingisugune probleem,» selgitab Vaher ja kinnitab, et saabuv õuesõppenädal toimub iga ilmaga. 

Miks õues õppida?

Õues õppimisel on Vaheri sõnul väga mitmeid positiivseid külgi. «Esmalt on õues õppimine võimalus mitmekesistada koolipäeva ning teoorias õpitud teadmisi on võimalik muuta õues kogemuste põhjal elulisemaks. Õues õppides juhib õpilane ise oma õppeprotsessi ning ta saab omandada teadmisi värskes õhus liikudes,» tõdeb projekti eestvedaja. 

Õuesõppenädala eestvedaja Gerttu Vaher.
Õuesõppenädala eestvedaja Gerttu Vaher. Foto: Emili Kool

Lisaks eelnevalt mainitud kasudele parandab õues õppimine ka laste vaimset tervist. «Näiteks motivatsioon õppetöös osaleda kasvab, paraneb keskendumis- ning õppimisvõime. Lisaks muutuvad õpilased tundides, kus tuleb suurem osa ajast istuda, püsivamaks. Muidugi ei saa mainimata jätta ka laste sotsiaalsete oskuste arengut. Õpilased õpivad enam omavahel suhtlema ning tegema koostööd. Juhendatakse üksteist, kuulatakse kaaslaste nõu ning leitakse üheskoos lahendusi probleemidele. Leian, et õues õppides ei parane ainult üld- ja peenmotoorika, vaid ka füüsiline areng.»

10 põhjust, miks on õues õppimine kasulik:

  1. õpikutarkus muutub õues kogemuste põhjal eluliseks;
  2. õpilane osaleb aktiivselt õppeprotsessis ja juhib oma õppimist;
  3. õues õppimine arendab laste keskendumis- ja tähelepanuvõimet;
  4. õpilasel on võimalus õppida värskes õhus liikudes;
  5. õuesõppe käigus areneb laste motoorika ja mälu;
  6. looduses õppimine annab võimaluse sattuda ettenägematutesse ja õpetlikesse olukordadesse;
  7. õpilastel on õppimiseks ruumiküllas ja avar keskkond: igaüks leiab endale mugava ja mõnusa õpikeskkonna;
  8. õues õppides areneb keskkonnateadlikkus;
  9. õues õppimine tõstab õpilaste õpirõõmu ja motivatsiooni;
  10. õues õppimine muudab koolipäeva mitmekesisemaks.

Kui palju peaks laps üleüldse liikuma?

Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine.

See ei tähenda tingimata tunniajast treeningut. Hea on, kui aktiivne liikumine on seotud laste argieluga ning need vajalikud minutid kogutakse kokku terve päeva jooksul erinevatest tegevustest – liikumis- ja sportmängudest, jooksmisest, matkamisest, tõuke- või jalgrattaga sõitmisest, kehalise kasvatuse tunnis või treeningul osalemisest.

Tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi ning luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi peaks tegema vähemalt kolmel päeval nädalas.

Millest lähtuda?

  • Vähene liikumine on parem kui mitte midagi.
  • Kui lapsed ja noored soovitatud norme ei täida, tuleb nende tervisele kasuks kas või mõningane kehaline aktiivsus.
  • Mitteaktiivsed lapsed ja noored peaksid alustama vähesemast kehalisest aktiivsusest ning järk-järgult suurendama liikumise sagedust, intensiivsust ja kestust.
  • Väga oluline on tagada kõigile lastele ja noortele ohutud ja võrdsed liikumisvõimalused. Lapsi ja noori tuleks julgustada osalema liikumistegevustes, mis pakuvad rõõmu ja vaheldust ning vastavad nende vanusele ja võimalustele.

Allikas: Liikuma Kutsuv Kool

Liikuma Kutsuv Kool on Eestis välja töötatud haridusuuendusprogramm, mille siht on, et liikumine kujuneks koolipäeva ja koolikultuuri loomulikuks osaks. Liikuma Kutsuv Kool tugineb rahvusvahelisele teadusele, Tartu Ülikooli liikumislabori uuringutele ja arendustele ning programmis osalevate koolide kogemustele.

Oma klassi või kooli saab registreerida SIIN.

Märksõnad
Tagasi üles