/nginx/o/2022/05/04/14526766t1ha76f.jpg)
Kuus Eesti ettevõtet andsid kolmapäeval avapaugu füüsikaõpetajatele suunatud programmile «Lae end». Koostöös haridusmaastiku eestvedajatega on nende missioon teha parim õppekogemus kättesaadavaks kõigile füüsikat õppivatele põhikoolilastele üle Eesti sõltumata klassi ees seisva õpetaja ettevalmistusest.
Ettevõtted ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert ühendasid jõu ning andsid «Lae end» programmile kolmapäeval avalöögi koostöös Eesti Füüsika Seltsi, Videoõpsi ning Praktikaliga. Programmi nimi viitab õpetajale kui energiaallikale.
«Ilma füüsikata ei sünni ühtki teadurit ega inseneri,» rõhutas tööandjate haridusgrupi juht ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kolmapäeval programmi avaüritusel Energia Avastuskeskuses. «Kui Eesti koolides ei ole motiveeritud füüsikaõpetajaid, ei tärka õpilastes huvi füüsika vastu ning nii väheneb ka noorte tahe siduda oma tulevikku erialadega, mis eeldab tugevat reaalainete ettevalmistust,» ütleb ta.
Viimase järele on aga karjuv vajadus: OSKA haridus- ja teadusraportist selgub, et käesoleval kümnendil jääb tööturul puudu kaks kolmandikku inseneridest, kelle toel edukalt praegustele ambitsioonidele vastavat digi- ja rohepööret läbi viia. Eestis on ligikaudu 490 kooli, millest hinnanguliselt pooltes puudub erialase ettevalmistusega füüsikaõpetaja. OSKA raporti kohaselt on Eesti koolides iga neljas füüsikaõpetaja üle 60 aasta vana. Uuringud näitavad, et 76 protsenti õpetajatest ei tunne end ühiskonnas väärtustatuna.
Olukord peegeldub ka õpilaste tagasisides – 46 protsenti õpilastest tunnistab, et õpetaja ei õpeta oma ainet huvitavalt. Kuid on ilmne, et huvi inseneeria ja loodusteaduste vastu sünnib just põhikoolis, kui mitte varemgi – on ülioluline, et just sel hetkel omandataks baasteadmised ja kasvaks enesekindlus, et füüsika ei ole midagi kontimurdvat. «Efektiivset huvi füüsika vastu tapetakse paraku just selles vanuseastmes,» ütleb Sutter.
Miks see nii on? Praktikali kaasasutaja Omari Loid arvab, et kuigi meie koolides on valdavalt suurepärased töövahendid ja head võimalused, sõltub õpetaja jaks ja võime oma õpilastes huvi tekitada eelkõige sellest, millised ülesanded tema päeva täidavad. «Õpetaja peab suutma olla hooliv ja oma õpilastega suhtlema, katsed on siin ehk isegi teisejärgulised,» ütleb Loid. Siiski rõhub ta praktilise õppetegevuse vajalikkusele, kuid selgitab, et ettevalmistused, rääkimata muust administratiivsest koormusest, söövad suure osa õpetajate ajast ja energiast, mida võiks panustada hoopis väärtusliku õpikogukonna loomisele.
/nginx/o/2022/05/04/14526890t1h9cfa.jpg)
Muuhulgas ajapuuduse probleemi programmi ühe osana lahendada püütaksegi – Praktikal on ette valmistanud hulga kasutamisvalmis katsekomplekte, millega õpetajate koormust vähendada. Iduettevõte Videoõps panustab programmi audiovisuaalsete õppematerjalide loomisega ja nagu nad ise ütlevad, püüavad õpetajaid veel laiemalt nähtavaks teha.
Loid nomineeris programmi ka esimese õpetaja, tema enda kunagise füüsikaõpetaja Sirle Morozova. «Tema mind kunagi füüsikapisikuga sütitas ja soovin, et sellise emotsiooni saaksid võimalikult paljud noored Eestimaal. Kutsun märkama head õpetajat ja sellest meile teada andma, et koos hakata põnevaid õppematerjale looma,» innustab ta ettevõtmisele hoogu andma.
Programmi «Lae end» nomineeritud õpetajate seast valitakse pärast 22. maid välja 10 parimat õpetajat.
Programmi valitud õpetajad saavad tasuta osaleda Eesti Füüsika Seltsi loodud koolitussarjas, tasuta Praktikali välja töötatud õppekogumid 8. ja 9. klassi tarbeks (vähemalt ühe teema jagu õppekomplekte kõikidele lastele mõlemas vanuseastmes) ja rahalise preemia, mis on võrdne õpetaja ühe kuu keskmise palgaga. Nominente saab esitada programmi osalejaks kuni 22. maini 2022.
/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)