Mitteõppivate ja -töötavate noorte aitamiseks valmis tegevuskava

Tanel Kiik Foto: Konstantin Sednev

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel heaks noortegarantii tugevdamise tegevuskava aastani 2027, mis laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele.

Eelmisel aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötus 10,9 protsenti ning mitteõppivate ja -töötavate noorte osakaal 11,2 protsenti. Riik seab eesmärgiks teha noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või haridustee katkemisest töö-, praktika-, täienduskoolituse või õpipoisiõppe pakkumine. Tuge saavate noorte vanuserühma on uue tegevuskavaga laiendatud seniselt 25 eluaastalt 29 eluaastani.

«Noored on tööturul üks haavatavamaid sihtrühmi. Viimased aastad on noorte olukorda Covid-19 pandeemiast põhjustatud tööturu muutuste ja distantsõppe tõttu veelgi raskendanud, mis võib viia selleni, et noor langeb välja nii tööturult kui ka haridusest,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. «Oluline on, et me tegeleme ühtaegu nii nende aitamisega, kes on juba tööst ja õppimisest kõrvale jäänud kui ka ennetame selliste murede tekkimist. Uues tegevuskavas oleme seetõttu pannud veelgi enam rõhku eri valdkondade koostööle ja ennetusele ning laiendanud vanuserühma, kellele riik abikäe ulatab.»

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul loob uus tegevuskava tööturult eemale jäänud noortele täiendavaid võimalusi eneseteostuseks ja uute teadmiste ning oskuste omandamiseks. «Soovime jätkata noorte-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostööd mitteõppivate ja mittetöötavate noorte toetamisel. Koostöös suudame paremini leida võimalikult varakult üles tuge vajavad noored, luua nendega usaldusliku kontakti ja toetada neid edasiste valikute tegemisel nii haridusse kui ka tööturule suundumisel,» sõnas minister Kersna.

Noortegarantii tegevusi viiakse ellu sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamisel osalesid ka sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, haridus- ja noorteamet, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, tööinspektsioon, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ANDRAS), siseministeerium, STEP-programm, justiitsministeerium, Rajaleidjate võrgustik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+), taaste ja vastupidavusrahastu vahenditest ning riigieelarvest.

Eestis on noortegarantii võimalusi rakendatud alates 2014. aastast. Näiteks on ellu kutsutud programmid Noorte Tugila ja Hoog Sisse, mille abil on jõutud üle 11 000 nooreni. Töötukassa meetme «Minu esimene töökoht» abil on töökoha leidnud üle 4000 noore.

Üheks noortegarantii tegevuskava osaks on olnud ka kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös toimiv proaktiivne noortegarantii tugisüsteem. Omavalitsuste pöördumistega noorte poole on alates 2018. aastast tööturule või õppesse aidatud kolme aasta jooksul üle 2000 noore.

2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötuse määr 10,9 protsenti, 2020. aastal 12,6 protsenti ja 2019. aastal 7,6 protsenti. Mitteõppivate ja -töötavate noorte määr on 2019. aasta 9,7 protsendilt tõusnud 11,3ni 2021. aastal. Noorte töötuse ja mitteõppivate-mittetöötavate noorte kasvu põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud Covid-19 pandeemiat. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on nimetatud määrad siiski madalamad.

NEET-olukorras noorte seas on statistikaameti andmetel rohkem naisi, selle üheks põhjuseks laste eest hoolitsemine. Samal ajal tõusis Covidi pandeemia algusest rohkem just NEET-olukorras olevate noorte meeste arv.