Aruteluseminar ⟩ Kõrghariduse rahastamise muutmise võimalikest mõjudest

Tartu Ülikool Foto: Sille Annuk / Postimees

Neljapäeval, 28. aprillil toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis aruteluseminar, kus tutvustatakse ülikoolis tehtud analüüsi «Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud» tulemusi. Samuti räägib majandusteadlane professor Nicholas Barr sissetulekust sõltuva tagasimaksega õppelaenu süsteemist.

Ülikoolidesse õppima suundujate hulk on viimastel aastakümnetel üleilmselt mitmekordistunud ja toonud kaasa vajaduse lisaraha järele, et ülikoolidel säiliks võimalus pakkuda kvaliteetset kõrgharidust. Riigid ja üli­koolid seisavad küsimuse ees, kust võiksid need lisavahendid tulla ning kui need tuleksid õppijalt endalt, siis mismoodi oleks see põhjendatud ja kuidas võiks see üliõpilasi mõjutada.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et tasuta kõrgharidusel on olulisi eeliseid ja meie põhjanaabrite lähenemist arvestades on see Eesti jaoks praegu tõenäoliselt parim valik. Siiski ei pruugi see olla alati kõigile õppijatele õiglane. «Näeme, et kehvasti rahastatud tasuta kõrgharidus, mille puhul toetusest ja laenust ei piisa üliõpilaste äraelamiseks, viib alla nii kvaliteedi kui ka halvendab selle kättesaadavust, vähendab pühendumist õpingutele ning kahjustab pikaajaliselt eestikeelse akadeemilise järelkasvu loomist. Eri riikide kogemuse analüüsimise järel saame Eesti kõrghariduse rahastamise tulevikku kavandades kaaluda aspekte, mis pole seni ülikoolide rahastamist puudutavates aruteludes veel kõlanud. Üks sellistest tahkudest on riigi tagatisega ja sissetulekust sõltuv laenusüsteem, mis muudab investeeringu kõrgharidusse turvaliseks,» sõnas ta.

Et Eesti kõrghariduse rahastamise tulevikku puudutav avalik arutelu saaks tugineda teaduspõhistele andmetele, on Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu eestvedamisel koostatud ülevaade eri riikide kõrghariduse rahastamise mudelitest ning nende rakendamise võimalikust mõjust nii üliõpilastele kui ka ühiskonnale. Analüüs on valminud viimase 20 aasta jooksul avaldatud teaduskirjanduse põhjal. Rahastusmudeleid ja nende muutmise mõju käsitleb analüüsi üks autoreid, Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant Gerli Silm. Lühiettekannetega esinevad veel Tallinna Tehnikaülikooli professor Kadri Männasoo, Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse juhatuse liige Hanna Britt Soots ja Mõttekoja Praxis analüütik Elisabeth Kendrali.

Eraldi teemana on seminaril tähelepanu all sissetulekust sõltuv õppelaenusüsteem, mis on kasutusel mitmel pool maailmas. Süsteemist kõneleb Suurbritannia majandusteadlane, Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kooli avaliku majanduse professor Nicholas Barr, keda on nimetatud Suurbritannia kõrghariduse rahastamise süsteemi üheks arhitektiks. Samuti on ta aidanud kujundada Ungari õppelaenusüsteemi ning andnud nõu sissetulekust sõltuva õppelaenusüsteemi rakendamisel Uus-Meremaal, Austraalias ja Tšiilis.

Ajakava

1. osa (inglise keeles, veebiettekanne)

14.00–14.30 «Sissetulekust sõltuvad laenud ja kõrghariduse rahastamine: majandusteooria ja rahvusvaheliste kogemuste õppetunnid», prof Nicolas Barr (Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool)

14.30–15.00 Küsimused ja arutelu

15.00–15.15 Sirutuspaus

2. osa (eesti keeles)

15.15–15.45 «Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud», Gerli Silm (Tartu Ülikool)

Analüüsi kommenteerivad lühiettekannetega

15.45–15.55 professor Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool)

15.55–16.05 Hanna Britt Soots (Tartu Ülikooli üliõpilasesindus)

16.05–16.15 Elisabeth Kendrali (Mõttekoda Praxis)

16.15–17.00 Arutelu (Gerli Silm, professor Kadri Männasoo, Hanna Britt Soots, Uku Varblane, arutelujuht Aune Valk)