/nginx/o/2022/03/31/14457181t1h85aa.jpg)
Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) oli eilse seisuga registreeritud kokku 3729 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli neid kirjas 3206. Alushariduses on 894 last, põhihariduses 2539, gümnaasiumis 162 ja kutsehariduses 134 õpilast.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) rõhutas, et väga tähtis on, et Ukraina lapsed ja noored saaks koolikoha võimalikult kiirelt ning hakkaks õppima eesti keelt.
«Teame, et Eestisse on jõudnud 11 887 kuni 19-aastast Ukraina sõjapõgenikku, kuid haridusasutustes on kirjas neist hetkel 3729. Lisatoetust saab riik maksta omavalitsustele vaid nende laste eest, kes on andmebaasi kantud,» selgitas minister ja soovitas omavalitsustel ja haridusasutustel lapsed esimesel võimalusel EHISesse registreerida.
/nginx/o/2022/04/26/14509130t1hea94.png)
Ukrainast pärit lapsi ja noori on tänaseks kõigis maakondades. EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lasteaialapsi ja õpilasi registreeritud Harjumaal (1782), Tartumaal (379), Pärnumaal (293), Ida-Virumaal (241), Lääne-Virumaal (240) ja Järva maakonnas (144).
Eestikeelsetes haridusasutustes on kirjas 70 protsenti, vene õppekeelega haridusasutustes 20 protsenti, keelekümblusprogrammi rakendavates õppeasutustes 10 protsenti ja inglisekeelsetes koolides on 1 protsent sõjapõgenikest lastest ja noortest.
Lisaks lastele on paljudesse haridusasutustesse jõudnud ka Ukrainast pärit töötajad. Ministeeriumi küsitluse andmetel on 76 kooli asunud tööle 101 Ukraina sõjapõgenikku. Enamus neist töötab õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, logopeede, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning ka näiteks neid, kes on tööl kokana sööklas või aitavad koolimaja korras hoida.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)