Reformierakond: Tallinn ei toeta eestikeelsele õppele üleminekut

Kristen Michal Foto: Remo Tõnismäe

Reformierakonna kinnitusel ei toeta Tallinna linnavalitsus nende esitatud eelnõu, millega soovitakse, et linn asuks ette valmistama riigikeelsele õppele üleminekut lasteaiast alates.

«Fakt on, et hea riigikeele oskus annab noortele paremad võimalused hariduses ja majanduses, lõpetab manipulatsioonid kahes keeleruumis ning seeläbi teeb Eesti tugevamaks,» põhjendas Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal eelnõu esitamist. Tema sõnul tuleb eestikeelse õppega alustada kohe haridustee alguses ehk lasteaiast, sest nii on riigikeele omandamine lihtsam ja pingevabam.

Keskerakondlase Mihhail Kõlvarti juhitav Tallinna linnavalitsus seda plaani ei toeta. Linnavalitsuse ametlikus seisukohas on märgitud, et nende nägemus hariduskorralduslikest valikutest erineb eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu algatajate omast. Sellest järeldub, et linnajuhtide hinnangul piisab, kui jätkata eesti keele õpetamist võõrkeelena venekeelsetes koolides ja lasteaedades.

Michal toob välja, et 7. aprillil valitsuses heaks kiidetud ja seejärel riigikokku saadetud uue alushariduse seaduse eelnõu järgi on lasteaia õppekeel alates kolmeaastastele lastele eesti keel ning isegi kui kooli pidaja ja hoolekogu peaksid soovima muid keeli, on tagatud eestikeelne õpe 50 protsendi ulatuses ja eesti keelt hästi valdav õpetaja igas rühmas.

«Seega, eestikeelne õpe tuleb, ja seda alates lasteaiast. Riik on esimesed olulised sammud selleks astunud. Pealinn peaks olema partner, mitte pidur ega umbkeelsete koolijuhtide kaitsja,» sõnas Michal. Ta tõi näiteks keskerakondliku Tallinna linnavõimu toel juba üle 15 aasta ametis püsinud Linnamäe vene lütseumi direktori kohusetäitja Sergei Garanža, kes pole 1990. aastatest suutnud eesti keelt vajalikul tasemel omandada.