/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2022/03/30/14455668t1h2f96.jpg)
Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) on eilse seisuga kokku registreeritud 3206 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli neid kirjas 2780. Eestikeelsetesse koolidesse suunduvate laste osakaal on tasapisi kerkimas.
KAART ⟩ Eesti koolidesse on nädalaga jõudnud veel ligi 500 Ukraina last
Alushariduses on 718 last, põhihariduses 2254, gümnaasiumis 145 ja kutsehariduses 89 õpilast.
Ukrainast pärit lapsi ja noori on tänaseks kõigis maakondades. EHISe andmetel on enim Ukrainast pärit lapsi haridusasutustesse registreeritud Harjumaal (1495), Tartumaal (340), Pärnumaal (292), Ida-Virumaal (215), Lääne-Virumaal (207) ja Järva maakonnas (129).
/nginx/o/2022/04/19/14493238t1hf029.png)
Lisaks lastele on paljudesse haridusasutustesse jõudnud ka Ukrainast pärit töötajad. Ministeeriumi küsitluse andmetel oli 8. aprilli seisuga 64 kooli asunud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikku. Enamik neist töötab õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning ka neid, kes on tööl kokana sööklas või aitavad koolimaja korras hoida.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) rõhutas jätkuvalt, et selleks, et Ukraina lapsed ja noored õpiks võimalikult kiiresti ära eesti keele, on oluline nad suunata eelkõige eestikeelsetesse või keelekümblusmetoodikat kasutavatesse haridusasutustesse.
«Hea meel on näha, et tasapisi on eestikeelsetes haridusasutustes olevate laste osakaal kasvama hakanud. Praegu on neis kirjas 68,5 protsenti registreeritud lastest ja noortest, nädal varem oli aga 67,4 protsenti,» täpsustas minister. Keelekümblusmetoodikat rakendavates õppeasutustes õpib tema sõnul umbes 11 protsenti Ukraina lastest, ingliskeelsetes koolides 0,6 protsenti ja vene õppekeelega haridusasutustes 20 protsenti. Veel eelmisel nädalal oli venekeelsetes haridusasutustes laste osakaal ligi 21 protsenti.
«Pingutame, et pakkuda Ukrainast tulnud lastele ja noortele kvaliteetset eestikeelset haridust. Sõja lõppedes, minnes tagasi Ukrainat üles ehitama, on need noored saanud Eestis kindlasti hea hariduse, leidnud uued sõbrad ja saanud selgeks uue keele,» rääkis Kersna.